Mine sisu juurde

Oandu lade

Allikas: Vikipeedia

Oandu lade (vananenud nimetus Vasalemma lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Oandu lademe all lamab Keila lade ja temal lasub Rakvere lade. Koos Rakvere lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.

Ladet hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1934. Lademe stratotüübiks on Oandu paljand, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Piilse 7909 puurauk. Lade on saanud nime Oandu jõe järgi.[2]

Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rägavere kihistu Tõrremäe kihistik, Hirmuse kihistu, Vasalemma kihistu Saku kihistik, Lukštai kihistik ja Mosseni kihistu Plunge kihistik ning Žarėnai kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.[1] Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute lubjakivid.[3] Leedus arvatakse sellesse kuuluvaks Dysna ja Dūkštase kihistud,[4] Nemunase madalikul veel Alvitase ja Šakiai kihistu.[5]

Lademe avamusala algab Põõsaspea neeme lähedalt ja Kuremäe lähedale, läbides Vasalemma, Aegviidu, Rakvere ja Oandu.[1] Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[6] Lade on siiski enamasti õhuke ja sageli esindab seda üksnes Tõrremäe kihistik.[7]

Lade paljandub näiteks Vasalemmas ja Sakus.[1]

Lademe kivimkoosseisus on palju savikat lubjakivi.[8] Kagu-Eestis moodustavad lademe must kiltkivi ja mergel.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 375.
  2. Stratigraafia terminoloogia
  3. Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
  4. Juozas Paškevičius. Pecularities of the lithology and fauna of the early Katian (Ordovician) in the Lithuanian facies zone GEOLOGIJA. GEOGRAFIJA. 2016.
  5. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 31
  6. Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
  7. Geology and Mineral Resources of Estonia. Oandu stage Linda Hints&Tõnu Meidla
  8. http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]