Nurmikas
Nurmikas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
Selts |
Kõrreliselaadsed Poales |
Sugukond |
Kõrrelised Poaceae |
Perekond |
Nurmikas Poa |
Nurmikas (Poa) on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Perekonda kuulub umbes 500 liiki, mis kasvavad parasvöötmes. Enamik liikidest perekonnas on mitmeaastased, aga üksikud liigid on üheaastased. Enamik liikidest on ühekojalised, aga üksikud liigid on kahekojalised.
Esimesena kirjeldas nurmikat teaduslikult Linnaeus. Ta andis nurmikale ka teadusliku nime, mis tuleb kreeka keelest ja tähendab selles keeles loomasööta.
Paljud nurmikaliigid on tähtsad karjamaataimed, mida laialdaselt kasutatakse kariloomade toiduks. Stepis võivad nurmikad moodustada fütotsönoosi põhiosa. Mitut liiki nurmikad on tähtsad heintaimed, eriti aasnurmikas, mida sellepärast isegi kultiveerima on hakatud. Head heina saab ka soonurmikast ja harilikust nurmikast. Loomade toidutaimeks karjamaal sobib kõige paremini murunurmikas.
Kõik mainitud ja paljud mainimata nurmikad on tähtsad umbrohud. Maa-aluse võsundi tõttu on neist raske lahti saada, sest kui taime täielikult välja ei kitkuta, vaid osa sellest maa sisse jääb, siis kasvavad sealt uued lehed asemele.
Nurmikad kasvavad 1–12, vahel isegi 14 dm kõrgeks. Maa all on neil tavaliselt võsund ja siis moodustavad nad rohkem või vähem tiheda mätta. Vars on tavaliselt püstine, sile ja paljas, harvem kare.
Lehed on kitsad ja kas tasapinnalised või keskelt pikuti kokku murtud, mõnikord moodustavad harjase. Lehetupp on õhenenud, aga mõnel liigil paksenenud, kas nüri või väljaulatuva lehekeelega. Lehetupp on eri liikidel eri ulatuses, mõnikord peaaegu täies pikkuses suletud, sile või kare, harvem lühikeste narmastega. Lehekeel on kilejas, 0,2–6 mm pikk või kaetud tagapoolel ja ääres väga lühikeste narmastega. Lehed on 1–8, harva kuni 12 mm laiad.
Lülisoomused on nahksed või kilejad, vahel peaaegu täielikult kilejad, munajad kuni süstjad, teravad, kiiljad või nürid. Alumised lülisoomused ei ole tavaliselt üle 3 korra lülist lühemad ja nad on 1–3 soonega, aga ülemised on 1½–2 korda lülist lühemad ja 3–5 soonega.
Õisik on kahar, harvemini kokkusurutud ja tihe pööris pikkusega 1½–25, vahel isegi 30 cm. Õisiku õieraod on siledad või karedad. Üksikud pähad õisikus on 2½–10 mm pikad ning nad on 3–6, harvem 2 või 8 mõlemasoolise õiega, kuid kõige ülemine on neist harilikult väljaarenemata. Iga õie all on tavaliselt õierao sõlmekoht. Õies on umbes 3 tolmukat. Tolmukapea on 0,3–3 mm pikk.
Nurmikate vili on teris. See on 1,3–3 mm pikk, ellipsoidne või piklik. Seemned pudenevad terisest koos värviliste soomustega.
Nurmika kromosoomid on suured. Nurmikal on kõigest 7 kromosoomi.
Eesti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Poa alpina – alpi nurmikas
- Poa angustifolia – ahtalehine nurmikas
- Poa annua – murunurmikas
- Poa bulbosa – mugulnurmikas
- Poa compressa – lapik nurmikas
- Poa nemoralis – salunurmikas
- Poa palustris – soonurmikas
- Poa pratensis – aasnurmikas
- Poa remota – kahar nurmikas
- Poa subcaerulea – ligunurmikas
- Poa trivialis – harilik nurmikas
Teisi liike
[muuda | muuda lähteteksti]- Poa abbreviata
- Poa alpigena – mäginurmikas
- Poa alsodes
- Poa arachnifera
- Poa arctica
- Poa atropurpurea
- Poa badensis – madal nurmikas
- Poa balfourii
- Poa bigelovii
- Poa bolanderi
- Poa cita
- Poa chaixii – metsnurmikas
- Poa chathamica
- Poa colensoi
- Poa confinis
- Poa cookii
- Poa cynosuroides
- Poa cusickii
- Poa diaboli
- Poa douglasii
- Poa dura
- Poa flabellata
- Poa flexuosa
- Poa foliosa
- Poa glauca – sinihall nurmikas
- Poa howellii
- Poa humilis
- Poa infirma
- Poa iridifolia
- Poa kelloggii
- Poa kerguelensis
- Poa labillardieri
- Poa leptocoma
- Poa macrantha
- Poa napensis
- Poa secunda
- Poa supina
- Poa unilateralis