Norman Foster Ramsey (27. august 1915 Washington – 4. november 2011 Wayland) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Tema ema oli saksa päritolu matemaatik ja isa sõjaväelane. Norman Ramsey lõpetas 15-aastaselt keskkooli ning asus Columbia ülikoolis esialgu inseneriteadust õppima, peagi aga vahetas eriala ning lõpetas ülikooli 1935. aastal matemaatikuna. Seejärel õppis ta Cambridge'i ülikoolis füüsikat ja sai bakalaureusekraadi.[1]
1930. aastate lõpus töötas Ramsey Columbia ülikoolis koos tuumamagnetresonantsi avastanud Isidor Isaac Rabiga. 1940. aastal sai ta Columbia ülikoolist doktorikraadi füüsika alal.[2]
Teise maailmasõja ajal juhtis Ramsey MIT kiirguslaboris töörühma, kes töötas välja esimese magnetroni 3 cm lainepikkusega kiirguse saamiseks ning sellega seotud radarisüsteemi. 1943. aastast juhtis ta uurimisrühma Los Alamose laboris Manhattani projekti juures. Pärast sõda pöördus ta Columbia ülikooli tagasi. 1947. aastal siirdus ta Harvardi Ülikooli, kus õpetas järgmised 40 aastat. 1949. aastal leiutas ta eraldiseisvate võnkuvate väljade meetodi (Ramsey meetodi), millel rajaneb erakordselt suure lahutusvõimega tuumamagnetresonantsspektroskoopia ja mis tegi võimalikuks väga täpsete aatomkellade loomise[2]. 1966. aastal sai ta Higginsi füüsikaprofessoriks.[3]
Hiljem töötas ta koos oma üliõpilastega välja veelgi täpsemate kellade loomiseni viinud vesinikmaseri.[4]
Ramsey oli üks Brookhaveni labori asutajaid ja Brookhaveni füüsikaosakonna esimene juhataja 1946. Aastatel 1958–1959 oli ta NATO peasekretäri teadusnõunik. Ta oli Ameerika füüsikaseltsi president 1978–1979.[3]
Norman Foster Ramsey valiti 1958. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. 1989. aastal pälvis ta Nobeli füüsikaauhinna.
|
---|
1901–1925 |
|
|
1926–1950 |
|
---|
1951–1975 |
- 1951 Cockcroft, Walton
- 1952 Bloch, Purcell
- 1953 Zernike
- 1954 Born, Bothe
- 1955 Lamb, Kusch
- 1956 Shockley, Bardeen, Brattain
- 1957 Yang, T. Lee
- 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm
- 1959 Segrè, Chamberlain
- 1960 Glaser
- 1961 Hofstadter, Mößbauer
- 1962 Landau
- 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen
- 1964 Townes, Bassov, Prohhorov
- 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman
- 1966 Kastler
- 1967 Bethe
- 1968 Alvarez
- 1969 Gell-Mann
- 1970 Alfvén, Néel
- 1971 Gábor
- 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer
- 1973 Esaki, Giaever, Josephson
- 1974 Ryle, Hewish
- 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater
|
---|
1976–2000 |
- 1976 Richter, Ding
- 1977 Anderson, Mott, Vleck
- 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson
- 1979 Glashow, Salam, Weinberg
- 1980 Cronin, Fitch
- 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn
- 1982 K. G. Wilson
- 1983 Chandrasekhar, Fowler
- 1984 Rubbia, Meer
- 1985 Klitzing
- 1986 Ruska, Binnig, Rohrer
- 1987 Bednorz, Müller
- 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger
- 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul
- 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor
- 1991 Gennes
- 1992 Charpak
- 1993 Hulse, J. Taylor
- 1994 Brockhouse, Shull
- 1995 Perl, Reines
- 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson
- 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips
- 1998 Laughlin, Störmer, Tsui
- 1999 't Hooft, Veltman
- 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby
|
---|
2001–... |
- 2001 Cornell, Ketterle, Wieman
- 2002 Davis, Koshiba, Giacconi
- 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett
- 2004 Gross, Politzer, Wilczek
- 2005 Glauber, Hall, Hänsch
- 2006 Mather, Smoot
- 2007 Fert, Grünberg
- 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa
- 2009 Kao, Boyle, Smith
- 2010 Geim, Novosjolov
- 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt
- 2012 Haroche, Wineland
- 2013 Englert, Higgs
- 2014 Akasaki, Amano, Nakamura
- 2015 Kajita, McDonald
- 2016 Thouless, Haldane, Kosterlitz
- 2017 Weiss, Barish, Thorne
- 2018 Ashkin, Mourou, Strickland
- 2019 Peebles, Mayor, Queloz
- 2020 Penrose, Genzel, Ghez
- 2021 Manabe, Hasselmann, Parisi
- 2022 Aspect, Clauser, Zeilinger
- 2023 L'Huillier, Krausz, Agostini
- 2024 Hopfield, Hinton
|
---|