Nils Bielke (1644–1716)
| Nils Bielke | |
|---|---|
_oval_painting_by_an_unknown_artist.png) | |
| Sünniaeg |
7. veebruar 1644 Stockholm |
| Surmaaeg | 26. november 1716 (72-aastaselt) |
| Alma mater | |
| Amet | poliitik, sõjaväelane |
Nils Turesson Bielke (7. veebruar 1644 Stockholm – 26. november 1716 Rootsi) oli Rootsi väejuht, diplomaat, riigimees (Rootsi riiginõukogu liige) ja Salestadi krahv.
Järgmisel aastal pärast isa surma, 1649 tegi kuninganna Kristiina Nils Bielke Korppo (rootsikeelse nimega Korpo) krahviks. Korppo on väike saar Soome edelarannikul.
Ta astus 1660. aastatel Rootsi sõjaväkke ja ühtlasi Rootsi õukonda. Ta paistis silma Skåne sõjas (1675–1679) organisaatorina ja juhatas 1676 Lundi lahingus ratsaväerügementi, sai 1678 kindralleitnandiks, 1679–1681 ja 1684–1687 oli ta Rootsi saadik Prantsusmaal, 1687 sai ta krahvitiitli ja immatrikuleeriti 1689 Bielke nime all Rootsi rüütelkonda krahvisuguvõsana nr 29.[1] Samal aastal määrati ta Eestimaa kindralkuberneriks, kuid asus juba samal aastal ametisse Pommeri kindralkubernerina ja töötas sellena 1698. aastani. 1690 ülendati ta feldmarssaliks.
Bielke osales Leopold I vägede koosseisus Suures Türgi sõjas ja sai selle eest Saksa-Rooma riigi riigikrahvi tiitli.
Bielke oli vastu Karl XI katsetele kehtestada Rootsis absoluutne monarhia ja mõisate reduktsioonile. Pommeri kindralkubernerina takistas ta reduktsiooni Pommeris ja pidas Rootsi valitsuse teadmata läbirääkimisi Prantsusmaaga, püüdes muuta Rootsi poliitikat Prantsuse-meelsemaks. See sai avalikuks ja Bielke kaotas kindralkuberneri koha. 1705 mõisteti ta selle eest koguni surma, kuid surmanuhtlust ei viidud täide ja 1715 anti talle armu.
1697 kirjutas Bielke raamatu käsikirja, mis pidi andma tema enda poegadele nõuandeid, mida oli tarvis edukaks karjääriks riukaliku isevalitseja juures.[2]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Nils Bielke vanemad olid riiginõunik ja Salestadi vabahärra Ture Nilsson Bielke (1606–1648) ja Djursholmist pärit Christina Anna Banér (u 1625–1652). Tema ema oli Riia asehalduri, riiginõunik Svante Gustafsson Banéri (1584–1628) tütar. Õde Ingeborg Bielke (surnud 1671) oli 1670. aastast abielus krahv Gustaf Stenbockiga (1646–1672), kes oli krahv Gustaf Otto Stenbocki poeg.
Nils Bielke abiellus 1669 krahvitar Eva Horniga (1653–1740), kes oli Pori krahvi välimarssali Gustaf Horni (1592–1657) ja tema teise naise, Sigrid Bielke (1620–1679) tütar – poegi Gustaf Hornil polnud. Abielust sündisid
- Eva (1677–1715), 1695. aastast Visingborgi krahv Abraham Brahe (1669–1728) abikaasa;
- Sigrid Catharina (1681–1765), 1706. aastast krahv Johan Göran Flemingi (1679–1747) abikaasa;
- Carl Gustaf (1683–1754), ratsaväe kindralmajor, Västernorrlandi, Gävleborgi ja Jämtlandi lääni maavanem;
- krahv Ture Gabriel (1684–1763), sõjaväelane (kindralmajor) ja riigimees, riiginõunik, Rootsi riiginõukogu liige;
- Christina Anna (1687–1742), 1705. aastast Morlanda krahv Carl Gustaf Mörneri (1658–1721) abikaasa;
- Ulrika Ebba (1688–1716), 1707. aastast krahv Friedrich Wilhelm von Sparri abikaasa.
Teised lapsed Gustaf (1672–1672), Ture (1674–1674), Adam (1679–1679) ja Sofia Charlotta (1693–1696) surid kõik noorelt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 26".
- ↑ Kari ja Ülle Tarkiainen. "Meretagune maa: Rootsi aeg Eestis 1561–1710", lk. 290
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Nils Bielke, www.adelsvapen.com
| Eelnev Robert Lichton |
Eestimaa kindralkuberner 1687 |
Järgnev Axel Julius De la Gardie |
Rootsi Pommeri asehaldurid ja kindralkubernerid | |
|---|---|
 Klas Horn (1631–1632) • Sten Svantesson Bielke (1633–1638) • Johan Banér (1638–1641) • Lennart Torstenson (1641–1646) • Carl Gustaf Wrangel (1648–1650) • Johan Oxenstierna (1650–1652) • Axel Lillie (1652–1661) • Carl Gustaf Wrangel (1661–1676) • Otto Wilhelm von Königsmarck (1679–1685) • Nils Bielke (1687–1698) • Jürgen Mellin (1698–1711) • Johann August Meyerfeldt (1720–1747) • Axel von Löwen (1747–1766) • Hans Henrik von Liewen (1766–1772) • Fredrik Carl Sinclair (1772–1776) • Fredrik Vilhelm von Hessenstein (1776–1791) • Eric Ruuth (1792–1796) • Philip Julius Bernhard von Platen (1796–1800) • Hans Henrik von Essen (1800–1807) • Hans Henrik von Essen (1809–1813) • Vürst Wilhelm Putbus (1813–1815) |