Nikolai von Essen (1860–1915)
Nikolai von Essen | |
---|---|
Sünniaeg |
11. november 1860 Peterburi |
Surmaaeg |
7. mai 1915 Tallinn |
Teenistus | Venemaa keisririik |
Auaste | admiral |
Juhtinud | Balti laevastiku juhataja |
Sõjad/lahingud | Esimene maailmasõda |
Nikolai von Essen (23. november (vkj 11. november) 1860 Peterburi – 20. mai (vkj. 7. mai) 1915 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (admiral), Balti laevastiku juhataja.[1]
Vene-Jaapani sõjas oli ta ristleja "Novik" komandör. Teenete eest Vene-Jaapani sõjas autasustati Essenit Georgi ordeni 4. järguga ja kuldmõõgaga.[2]
Hiljem oli ta Laevastiku Peastaabi strateegilise osakonna ülem ja Balti laevastiku juhataja (1908. aasta detsembrist)[2].
Nikolai von Essen formeeris Läänemerel Balti laevastiku 1. miinidivisjoni[2].
Tema järgi on nimetatud 2016. aasta teenistusse võetud Venemaa mereväe fregatt Admiral Essen.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai von Essen põlvnes Essenite suguvõsast. Ta sündis senaatori ja riigisekretäri Otto von Esseni (1828–1876) ja Ljubov Družinina (surnud 1906) pojana.[1]
Nikolai von Essen Balti laevastiku juhina
[muuda | muuda lähteteksti]Laevastiku miinidivisjoni juhina pooldas ta Läänemere kaitsel tulevases sõjategevuses aktiivset kaitset. Balti laevastiku juhina esitas ta 1908. ja 1909. aastal Venemaa laevastiku Kindralstaabile korduvalt idee alustada Saksa ja Rootsi laevastiku sõjategevuse korral aktiivset tõkestamisoperatsiooni Liibavis baseeruva miinidivisjoni poolt, kes tema tegevusplaani kohaselt oleks pidanud sõja algusetapil suunduma Saksamaa rannikuvetesse ja mineerima Kiili ja Danzigi lahe[3].
Venemaa sõjamerelaevastiku Kindralstaap pidas aga Balti laevastiku sõjamerejõudusid Saksa laevastikust nõrgemaks, ning piirdus Naissaare ja Porkkala vahelise Peeter Suure Merekindluse kaitseliini väljaehitamisega, otsustades kindlama, kuid passiivsema tegevuse kasuks[3].
Tegevus Esimese maailmasõja alguses
[muuda | muuda lähteteksti]Kavandades sõjategevust Läänemere piirkonnas, hindas Nikolai von Essen Rootsi kuningriigi ning Gotlandi piirkonnas kogunenud Rootsi sõjalaevastiku positsiooni tekkinud riikidevahelises vastasseisus Saksamaad pooldavana[4].
Oma korraldusega viis ta Balti laevastiku sõjajõud 10. augustil (vkj 28. juulil) 1914 avamerele, kavatsedes esitada Rootsile ultimaatumi Rootsi sõjalaevastiku tagasiviimiseks riigi sisevetesse Karlskronasse ning nende seal asumiseks kogu sõjategevuse ajaks. Ultimaatumi mittetäitmise korral kavatses Essen hävitada Balti laevastiku sõjajõududega Rootsi laevastiku[4].
11. augustil (vkj. 29. juulil), kui laevastik viibis avamerel, keelati Essenil Merejõudude Ülemjuhatuse korraldusega kavandatav sõjaline operatsioon, kui mitteotstarbekas[4].
Nikolai von Essen suri 20. mail (vkj. 7. mai) 1915 Tallinnas.
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]- Suurbritannia Kuningliku Victoria Ordu rüütel-komandör (auliige), 10. juuni 1908[5]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai von Essen abiellus 1885. aastal Maria Vassiljevaga (1862–1929), kes oli kolleegiuminõunik Mihhail Vassiljevi ja Juliana Kadjani tütar. Abielust sündisid:[1]
- Maria von Essen (sünd. 1886), abiellus Boris Strachowiga
- Anton von Essen (1888–1917) (venepäraselt Антоний Эссен), Venemaa mereväeleitnant, hukkus allveelaevakomandörina 1917. aastal Esimeses maailmasõjas Hiiumaad kaitstes saksa laevastiku eest[6]
- Julie von Essen (sünd. 1892), abiellus Vladimir Dietrichsiga
- Vera von Essen (sünd. 1897)
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai von Esseni esivanemad | |||
Nikolai von Essen (1860–1915) |
Otto von Essen (1828–1876) |
Wilhelm von Essen (1787–1837) |
Georg von Essen (1756–1822) |
Vabapreili Auguste Charlotte von Fersen (sündinud 1761) | |||
Juliane Helene von Helmersen (1796–1852) |
Andreas von Helmersen (surnud 1822) | ||
Anna Elisabeth von Derfelden | |||
Ljubov Družinina (surnud 1906) |
Aleksei Družinin (surnud 1848) |
... | |
... | |||
Nadežda Buldakov | ... | ||
... |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1.2: Estland" Görlitz. 1930. Lk. 80–81
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.
- ↑ 3,0 3,1 Е. Ф. Подсобляев. PАЗВИТИЕ ПЛАНОВ МОРСКОЙ ОБОРОНЫ САНКТ-ПЕТЕРБУРГА НАКАНУНЕ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ[alaline kõdulink]
- ↑ 4,0 4,1 4,2 ШТАБЫ МОРСКИХ СИЛ (ФЛОТОВ) НАКАНУНЕ И В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ ОПЫТ ОРГАНИЗАЦИОННОГО СТРОИТЕЛЬСТВА И ФУНКЦИОНИРОВАНИЯ. 1908—1917гг.
- ↑ The Edinburgh Gazette, 19. juuni 1908 lk. 663
- ↑ Далекий отблеск Моонзунда…, "Молодежь Эстонии", 26.10.07