Nikolai Rootsi
Nikolai Rootsi (ka Friedrich Nikolai Rootsi, ristinimi Friedrich;[1] 16. aprill 1888 Tartu – 4. detsember 1974 Lund) oli Eesti ja Rootsi põllumajandusteadlane.[2]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Friedrich Rootsi oli talupidaja poeg.[2]
Lõpetas 1908 Tartu Aleksandri Gümnaasiumi ja 1914 Tartu Ülikooli agronoomina; põllumajandusdoktor (1927, TÜ), väitekiri "Untersuchung über die Beziehungen einiger Wachstumsbedingungen zu den Gewichtsmengen der Wurzelrückstände und Schwankung derselben in oberer Bodenschicht bei den wichtigsten landwirtschaftlichen Kulturpflanzen in Estland". Laupäeval, 10. dets. 1927 kaitstud doktori väitekirja oponentideks olid prof. Anton Nõmmik ja dots. Leo Rinne.
Oli 1912–1918 TÜ katsepõldude ja -aedade juhataja ja 1914–1918 ökonoomika kabineti vanemassistent, 1918–1920 Voroneži Ülikooli agronoomia kabineti vanemassistent, 1920–1923 Vahi põllu- ja aiatöökooli õpetaja.
Ta töötas aastatel 1923–1944 Tartu Ülikoolis. Oli 1923–1927 TÜ taimekasvatuse dotsent, 1927–1929 erakorraline professor ja 1929–1944 korraline professor, ühtlasi Raadi taimebioloogia katsejaama juhataja, 1940–1944 põllumajandusteaduskonna dekaan.
Töötas 1944–1952 Saksamaal Weihenstephani õppe- ja uurimisasutuses (Institut für gärtnerische Züchtungsforschung) ning 1952–1962 Rootsis Alnarpi Instituudi (Lantbrushögskola) puuvilja- ja marjade osakonnas uurijana.[2]
Kuulus Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi juhatusse, olles laekahoidja 1923-1925. a. Samuti osales seltsi oskussõnade toimkondade töös, olles sordiarenduse ning aianduse sõnade komisjonis[3].
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimisvaldkond: tähtsamate põllukultuuride (talirukis, tali- ja suvinisu, kaer, oder, hernes, suvivikk, kartul) sordivõrdluse, bioloogia ja agrotehnika küsimused, uute põllukultuuride (mais, päevalill, lupiin, söödakapsas, suhkrupeet, lutsern, valge mesikas, kesakultuurid) katsetamine.[2]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Koostanud õpikuid. Üle 150 teadustrükise.
- Kesaküsimus Eestis. // TÜ Taimebioloogia katsejaam 1. Tartu 1925
- Kõrreviljakasvatus I (kaasautor), II. Tallinn 1926
- Põllumehe käsiraamat II (kaasautor). Tartu 1928
- Ilmastiku ja sortide, eriti nende niiskusenõudlikkuse mõju herne saagisse (kaasautor). // Põllumajandusliku Uurimise ja Katsemajanduse Komitee Toim 105. Tartu 1940
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Karl Annuk. Dr. agr. professor Nikolai Rootsi. Tartu 1998, lk 7.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.
- ↑ Loko, L. 1930. Akadeemiline Põllumajanduslik Selts põllumajandusliku keelt rikastamas ja uuendamas. Akadeemiline Põllumajanduslik Selts 1920-1930. APS kirjastus, Tartu, lk 21-22.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- EE 14. Lk 434
- Arnold Kivimäe. "Professor Nikolai Rootsi elust ja tööst". // Eesti Agronoomide Selts Rootsis. Toim 2. Uppsala 1977. Lk 15
- Karl Annuk. "Dr. agr. professor Nikolai Rootsi". Tartu 1998
- Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. II osa (1918–1940) Tartu 2003. Lk 182
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.