Nicolas Grenon
Nicolas Grenon (u 1375 – 17. oktoober 1456) oli prantsuse helilooja, kelle muusikalooming kuulub vararenessanssi.
Esimesed teated tema kohta pärinevad Pariisist, kus ta töötas Notre-Dame'i katedraalis. 1403. aastal läks ta Laoni ja 1408. aastal Cambraisse. 1409. aastal asus ta tööle Bourges'is kooripoiste õpetajana ning 1412. aastal liitus Burgundia hertsogi Jean Kartmatu õukonnaga. 1419 naasis ta Cambraisse. Aastatel 1425–1427 töötas ta Roomas kooripoiste juhina. Pärast seda elas ta Cambrais, kus 1440. aastatel revideeris koos Guillaume Dufayga katedraali liturgilise muusika kogu.
Ta lõi muusikat kõikides tolle aja tähtsamates žanrites. Ta oli üks vähestest pikaealistest heliloojatest, kes kujunes heliloojaks juba 14. sajandi lõpus, kuid kelle peamine tegutsemisaeg jäi perioodi, mil arenes välja uus renessanssmuusika stiil. Tema muusikas võib seetöttu märgata nii keskaja kui vararenessansi iseloomulikke jooni.
Tema ballaadid, rondeaud ja virelaid on kolmehäälsed ning kõigis neis on meloodia ülemises hääles. Ta kirjutas ka motette ja missasid.