Naroŭla
| Naroŭla | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Naroŭla vapp
| |||||
Elanikke: 8371 (1.01.2024)[1]  | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 51° 48′ N, 29° 30′ E | |||||
  | |||||
Naroŭla (transkribeeritult Narovlja, poola keeles Narowla, leedu keeles Naroulja) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Naroŭla rajooni ja Naroŭla külanõukogu halduskeskus. Naroŭla asub Homieli linnast 125 kilomeetri kaugusel Prõpjatsi jõe kaldal.
Haridust annavad kolm keskkooli. Linnas on kultuurimaja ja kino. Seal antakse välja rajoonilehte «Прыпяцкая праўда». Alevis on toiduainetetööstus (valmistatakse kompvekke ja sefiiri)[2], seal valmistatakse ehitusmaterjale. Linna lähistel paiknevad kivisoolalademed.
Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, sealne mõisakompleks, juudi kalmistu ja osaliselt säilinud XIX sajandil ehitatud vanalinn.
Asula nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Levinuima hüpoteesi kohaselt tuleneb linna nimi sõnadest наров, наровить, mis tähendas vanasti 'meelega, vabatahtlikult'. Samas on võimalik ka nime soome-ugri päritolu, kus linnale oleks andnud nime seda läbiv Naroŭlanka jõeke. Linna nime päritolu oleks siis samasugune kui Narval, pärinedes vanast sõnast kärestike kohta. Samas pole selge, kas linn sai nime jõekese või jõeke linna järgi.[3]
Vladimir Toporov on eeldanud pigem balti mõju, eeldades, et primaarne on jõe nimi. Tüvi nar- on balti päritolu hüdronüümide seas laialt levinud. [4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Asula kohta pärinevad esimesed teated XVIII sajandist, mil see oli alev. Aastail 1750–1751 rüüstasid Naroŭlat haidamakid. 1760. aastal läks asula Oskierkade valdusse, kes finantseerisid sinna kiriku ehitamist.[5] Sealse kiriku meetrikaraamatud pärinevad 1770. aastast.
Seoses Poola jagamisega läks alev 1793. aastal Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Retšitsa maakonda. 1800. aastal rajati sinna viinavabrik ja klaasikoda. Aastal 1810 läks alev Horwatite valdusse, kes rajasid sealse mõisakompleksi (ametlikult oli tegemist Rudakoŭ mõisaga). Aastal 1897 elas alevis 1600 juuti, seal asus ka juutide sünagoog. Aastal 1913 asutati Naroŭlasse kondiitritooteid valmistav vabrik.
1924. aastal läks alev Valgevene NSV koosseisu, samal aastal sai sellest rajoonikeskus. Linnaõigused sai Naroŭla aastal 1971. Tšornobõli katastroofi järel saastus suur osa rajoonist, mistõttu ligi pooled sealsed asulad ja neli kaheksast varasemast külanõukogust likvideeriti ning elanikud asustati ümber.[6] Suur osa neist asus Naroŭlasse elama, ent paljud linna varasemad elanikud asusid ümber puhtamatesse piirkondadesse.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Tuntud elanikke
[muuda | muuda lähteteksti]- David Simanovič – Valgevene luuletaja
- Rafael Aloizy Oskierka – Rzecspospolita riigitegelane
- Mikałaj Smolski – Valgevene botaanik
- Uładzimir Tuhaj – Valgevene ajaloolane
- Majsiej Spivak – Nõukogude sõjaväelane
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
- ↑ Уладзімер Тугай. «Чырвоны Мазыранін»: ля вытокаў прадпрыемства / Европа : актуальные проблемы этнокультуры : материалы VIII Междунар. науч.-теорет. конф., г. Минск, 22 декабря 2014 г.. — Мн.: Минский государственный ПТК полиграфии, 2015. — Lk. 190—191
- ↑ Жучкевич В. А. Краткий топонимический словарь Белоруссии. — Мн.: Изд-во БГУ, 1974. Lk. 251.
- ↑ В.Н. Топоров, О.Н. Трубачев. Лингвистический анализ гидронимов Верхнего Поднепровья. — Москва: Изд-во АН СССР, 1962. — Lk. 197.
- ↑ ВКЛ. Энцыкл. Kd. 2. — Менск, 2005. lk. 348.
- ↑ http://bycity.org/narovlya/
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Hs5oU" ei kasutata eelnevas tekstis.Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Naroŭla |