NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.

Alates 1934. aastast oli NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi hoone Kremli teater.

Enne 1937. aastat kandis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium nime NSV Liidu Kesktäitevkomitee Presiidium.

1977. aasta NSV Liidu Konstitutsiooni kohaselt:

• §119. NSV Liidu Ülemnõukogu valib kodade ühisel istungil NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi – NSV Liidu Ülemnõukogu alaliselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest ja täidab konstitutsiooniga ettenähtud piires NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone tema istungjärkude vahelisel ajal.

• §120. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium valitakse saadikute hulgast järgmises koosseisus; Ülemnõukogu presiidiumi esimees, esimehe esimene asetäitja, viisteist esimehe asetäitjat – üks igast liiduvabariigist – Presiidiumi sekretär ja kakskümmend üks NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi liiget.

• §121. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium:

1. määrab NSV Liidu Ülemnõukogu valimised;
2. kutsub kokku NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgud;
3. koordineerib NSV Liidu Ülemnõukogu kodade alatiste komisjonide tegevust;
4. kontrollib NSV Liidu konstitutsioonist kinnipidamist ja tagab liiduvabariikide konstitutsioonide ja seaduste vastavuse NSV Liidu konstitutsiooni ja seadustega;
5. tõlgendab NSV Liidu seadusi;
6. ratifitseerib ja denonsseerib NSV Liidu rahvusvahelisi lepinguid;
7. tühistab NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja liiduvabariikide ministrite nõukogude määrusi ja korraldusi, kui need ei vasta seadusele;
8. määrab kindlaks sõjaväelised auastmed, diplomaatilised ja muud eriauastmed; annab kõrgemaid sõjaväelisi auastmeid, diplomaatilisi ja muid eriauastmeid;
9. asutab NSV Liidu ordeneid ja medaleid; määrab kindlaks NSV Liidu aunimetused; autasustab NSV Liidu ordenite ja medalitega; annab NSV Liidu aunimetusi;
10. võtab vastu NSV Liidu kodakondsusse; otsustab NSV Liidu kodakondsusest väljaastumise, NSV Liidu kodakondsuse äravõtmise ja varjupaiga andmise küsimusi;
11. annab üleliidulisi amnestiaakte ja teostab armuandmist;
12. nimetab ametisse ja kutsub ära NSV Liidu diplomaatilisi esindajaid välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides;
13. võtab vastu tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volitus- ja ärakutsumiskirju;
14. moodustab NSV Liidu Kaitsenõukogu ja kinnitab selle koosseisu, nimetab ametisse ja asendab NSV Liidu relvajõudude kõrgema juhtkonna;
15. kuulutab NSV Liidu kaitse huvides välja sõjaseisukorra üksikpiirkondades või kogu maal;
16. kuulutab välja üld- või osalise mobilisatsiooni;
17. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal kuulutab välja sõjaolukorra NSV Liidule sõjalise kallaletungi puhul või kui tekib vajadus täita rahvusvahelisi lepingukohustusi vastastikuseks kaitseks agressiooni vastu;
18. Täidab muid volitusi, mis on kindlaks määratud NSV Liidu konstitutsiooni ja seadustega.

NSV Liidu Kesktäitevkomitee Prediidiumi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed

NSV Liidu Ülemnõukogu (aastast 1937; varem NSV Liidu Kesktäitevkomitee) oli Nõukogude Liidus formaalset rolli täitnud parlamendi nimetus. Parlamendi täiskogu käis koos lühiajalistel istungjärkudel paaril korral aastas. Pidevalt tegutses Ülemnõukogu liikmete seast valitud NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium.

Kesktäitevkomitee Presiidium ja hiljem Ülemnõukogu Presiidium (aastast 1937) oli Nõukogude Liidu kollektiivne riigipea.

Presiidiumi esimees täitis rahvusvaheliste normidega riigipeale pandud kohustusi (välisriikide saadikute volikirjade vastuvõtmine jms).

• Mihhail Kalinin (1922–1946), NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
  • Grigori Petrovski (1922–1938)
  • Aleksandr Tšervjakov (1922–1937)
  • Nariman Narimanov (1922–1925)
  • Gazanfar Mussabekov (1925–1937)
  • Faizulla Hodžajev (1925–1937)
  • Nedirbai Aitakov (1925–1937)
  • Nusratullo Maksum (1931–1934)
  • Abdullo Rahhimbajev (1934–1937)
• Nikolai Švernik (1945–1953)
• Kliment Vorošilov (1953–1960)
• Leonid Brežnev (1960–1964)
• Anastass Mikojan (1964–1965)
• Nikolai Podgornõi (1965–1977)
• Leonid Brežnev (1977–1982)
• Juri Andropov (1983–1984)
• Konstantin Tšernenko (1984–1985)
• Andrei Gromõko (1985–1988)
• Mihhail Gorbatšov (1988–1990; alates 1989 oli NSV Liidu Ülemnõukogu esimees)