Mine sisu juurde

NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus

Allikas: Vikipeedia

NATO küberkaitsekoostöö keskus[1] ehk K5 (ingliskeelne ametlik nimi NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, lühendatult NATO CCDCOE) on üks NATO kompetentsikeskusi, asukohaga Tallinnas. Keskus asutati 14. mail 2008 ning sai NATO täisvolitused ja rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuse 28. oktoobril 2008. Umbes 60 palgalise töötajaga keskuse haldusalas on küberjulgeolekualane teadus- ja väljaõpe, samuti rahvusvahelised küberkaitseõppused.

2016. aastal Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid NATO liikmesriikide kaitseministrid kokku, et küberruum on maa, õhu, vee ja kosmose kõrval alliansi viies tegevusvaldkond.[2]

„Maa-, mere- ja õhuväe kõrvale uut väeliiki ei teki. Aga me tagame NATO-siseselt ja kaitseministeeriumi-üleselt nn. neljanda domeeni, küberdomeeni ehk küberruumi kaitset.“

– Silver Andre, ajakiri Sõdur, nr. 5(98) 2017[3]

1. septembrist 2018 juhib NATO küberkaitsekoostöö keskust endine õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Keskuse senine juht Merle Maigre jätkas tööd küberlahendusi eksportivas Eesti ettevõttes CybExer Technologies.[4] Juunis 2022 teatas ametist lahkumisest Jaak Tarien ja NATO Küberkaitsekoostöö (CCDCOE) keskuse direktoriks sai augustis 2022 Mart Noorma.

Osalevad riigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskuse töös osaleb praegusel ajal 21 riiki:[4][5]

Osaleda võivad kõik NATO liikmesriigid. Keskusega liitumise vastu on näidanud huvi üles ka Island.[6]

2017. aasta sügisel esitas Jaapan taotluse liitumaks NATO küberkaitsekoostöö keskusega Eestis. 2018. aasta mai kuus külastas minister Itsunori Onodera keskust ka isiklikult.[7]

2018. aasta mais kümnendat sünnipäeva tähistanud küberkaitsekeskusel on 21 liikmesriiki, millest 18 on NATO riigid. Läbirääkimised käivad veel seitsme liitlase ning kolme partnerriigiga.[8]

Õppused

[muuda | muuda lähteteksti]

NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatud õppus Locked Shields sai alguse 2010. aastal. 2017. aasta aprillis Tallinnas toimunud suurõppusel osales 800 inimest 25 riigist. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks NATO ja liikmesriikide jaoks.[9][10]

Locked Shields 2018

[muuda | muuda lähteteksti]

Locked Shields 2018 õppusel osales kokku ligi 1000 küberturbeeksperti ja -juhti 30 riigist. Õppus keskendus reaalajas võrkude ja juhtimissüsteemide vastaste küberrünnete tõrjumisele. Eesti osales õppusel juba kuuendat korda.[11] Locked Shields 2018 võitis NATO meeskond. Teise koha pälvis Prantsusmaa meeskond ja kolmandaks eelmisel aastal võitjaks osutunud Tšehhi. Kokku oli õppuse mänguvõrgus ligi 4000 virtuaalset süsteemi ja reaalajas viidi läbi enam kui 2500 rünnakut. Lisaks pidid meeskonnad lahendama strateegilisi ülesandeid, kirjutama olukorra ülevaateid, tegema digiekspertiisi, lahendama õigusküsimusi ja vastama meediapäringutele.[12] Locked Shieldsi stsenaariumi järgi satub väljamõeldud Berylia riik vaenuliku naabri rünnakute alla. 4G-võrgu ründamine õppuse käigus on Washington Posti hinnangul tihedas seoses eelmisel sügisel Lätis aset leidnuga, kus Venemaa mereväe õppuste käigus sattus Läti 4G-võrk rünnaku alla.[13]

Locked Shields 2019

[muuda | muuda lähteteksti]

Locked Shields 2019 õppusel osales 1000 küberturbeeksperti ligi 30 riigist. Kokku tegi kaasa 23 meeskonda, nn sinist tiimi, mis on õppuse ajaloo suurim osalejate arv. Locked Shieldsi stsenaariumi järgi sattus väljamõeldud saareriik Berylia keerukas valimisjärgses olustikus küberrünnete alla, olukorda raskendasid ka rasked ilmastikuolud. Õppus erines teistest omataolistest maailmas selle poolest, et ei lahendatud mitte valmisülesandeid ega arutletud teoreetiliselt, mida tuleks teha siis, kui toimuks rünnak, vaid kaitsti õppuseks spetsiaalselt püsti pandud reaalmaailma süsteemidega sarnaseid arvutisüsteeme vastasmeeskonna intensiivsete ja lakkamatute rünnete eest.[14]

Konverentsid

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskus korraldab igal aastal küberkonverentsi CyCon, kus osaleb valitsuste, kaitsevägede, ettevõtete ja õppeasutuste esindajaid kogu maailmast. 2017. aastal anti keskuse eestvedamisel välja käsiraamat rahvusvahelise õiguse kehtivuse kohta küberruumis, "Tallinn Manual 2.0".[15]

CyCon 2015 konverentsil keskenduti interneti koostööle, tehnilistele nõudmistele, küberruumi konfliktidele, määrustele ja standarditele.[16]

CyCon 2017 oli üheksas aastakonverents, kus ligi 600 arvamusliidrit ja eksperti avasid küberjulgeoleku võtmeküsimusi rahvusvahelise õiguse, viimaste tehnoloogiliste arengute ning riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ettevõtete strateegiate ja initsiatiivide valguses. CyCon 2017 esinejate seas oli näiteks Iraani tuumaprogrammi rünnanud viiruse Stuxnet sihtmärgi avastamisega kuulsaks saanud küberekspert Ralph Langner. Esinejate seas oli veel Ameerika Ühendriikide kaitseväele esimese turvaaukude testimise programmi loonud Katie Moussouris, maailma tuntuima häkkerite konverentsi asutaja ja tunnustatud küberturbeekspert Jeff Moss, riikide kübervõimekust uurinud Sandro Gaycken, professor Michael Schmitt, kes on NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse egiidi all valminud rahvusvahelise õiguse käsiraamatu "Tallinn Manual 2.0" projekti juht ja üks autoritest, Ameerika Ühendriikide ajaloo esimene admiral Michelle Howard, kes rääkis konverentsil, kuidas küberruumi pakutavate võimaluste areng on mõjutanud sõjaliste operatsioonide planeerimist ja juhtimist.[17]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Euroopa Parlamendi 22. novembri 2012. aasta resolutsioon küberjulgeoleku ja -kaitse kohta" (inglise ja eesti). Euroopa Liidu Teataja. Vaadatud 2. veebruaril 2018.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ NATO võrdsustab küberrünnaku konventsionaalse rünnakuga, Postimees, 15. juuni 2016
  3. ↑ Ajakiri Sõdur, Issuu, 2. veebruar 2018
  4. ↑ 4,0 4,1 Küberkaitsekeskuse juht läheb erasektorisse, uus ülem on õhuväelane, Geenius, 14. august 2018
  5. ↑ Ekspert soovitab teha selget vahet info- ja küberrünnakul, Postimees, 2. juuni 2017
  6. ↑ "Iceland Would Like to Join NATO Cyber Defence Centre". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2014. Vaadatud 28. juunil 2022.
  7. ↑ Eestit külastas esimest korda Jaapani kaitseminister, ERR, 6. mai 2018
  8. ↑ Ratas: väärtused ja elustiil vajavad kaitset ka digiilmas, IT uudised, 27. juuni 2018
  9. ↑ Fotod: küberkaitse õppus "Locked Shields 2017", ERR, 26. aprill 2017
  10. ↑ Locked Shields 2017 – sinine seestvaade, Zone blogi, 4. mai 2017
  11. ↑ Eestis peetakse maailma suurimat küberkaitseõppust, mil.ee, 24. aprill 2018
  12. ↑ Maailma keerukaima rahvusvahelise küberõppuse võitis NATO meeskond, Geenius, 27. aprill 2018
  13. ↑ Washington Post: Eesti on muutnud end küberturvalisuse jõujaamaks, Postimees, 6. mai 2018
  14. ↑ Õppusel Locked Shields tõrjub tänavu küberründeid rekordarv meeskondi, ERR, 8. aprill 2019
  15. ↑ CCDCOE: Maailma suurima rahvusvahelise tehnilise küberõppuse võitis Tšehhi meeskond, RIA koduleht, 28. aprill 2017
  16. ↑ NATO küberkonflikti konverents CyCon 2015 keskendub interneti tulevikule, kiip.ee, 26. august 2014
  17. ↑ Tallinnas kohtuvad 600 küberjulgeoleku eksperti üle maailma, Geenius, 31. mai 2017

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=NATO_kooperatiivse_küberkaitse_kompetentsikeskus&oldid=6604752"