Metroseksuaal

Metroseksuaaliks nimetatakse meest, kes pöörab palju tähelepanu oma esteetilisele välimusele ning kulutab omajagu aega ja raha oma kuvandile ja elustiilile. Ehkki see termin on läbinud transformatsiooni oma esialgsest tähendusest (heteroseksuaalne mees, kes nägi välja või käitus nagu gei), on praegused trendid näinud metroseksuaali tähenduse asetamist tavaliselt naiselikeks peetud praktikate omaksvõtule maskuliinsuse poolt ja mis pole spetsiaalselt seotud homoseksuaalsusega. Arutelu käib kasutuse ümber, kus terminit kasutatakse kui soo-dekonstruktsiooni teoreetilist avaldumist ja selle seoseid tarbimisühiskonnaga. Praegused seksuaalõpetlased näevad metroseksuaalsust kui terminit, mis esindab suhestatud arusaamise omaksvõttu lisaks termini elustiili- ja esteetilisuse-alastele tähendustele.

Muutuv maskuliinsus

Traditsioonilised maskuliinsuse normid, nagu kirjeldatud Dr. Ronald F. Levanti teoses "Masculinity Reconstructed" ('Rekonstrueeritud maskuliinsus'): "naiselikkuse vältimine, iseseisvus (toetumine iseendale), tugevus ja agressioon ning homofoobia."

Statistika, sealhulgas Euro RSCG turu-uuring, näitab, et saavutuse- ja staatusejaht ei ole meestele enam nii tähtis nagu varem; ning samuti ei ole – teatud tasemeni – emotsioonide piiramine või seksi lahtiühendamine intiimsusest. Teine normimuutus on kinnitatud uuringute poolt, et mehed "enam ei pea seksuaalset vabadust üldiselt kütkestavaks." Kõige tähtsam nihe maskuliinsuses on feminiinsuse vähemamääralisemas vältimises ja "teatud segmendi meeste, kes on omaks võtnud kunagi naiste provintsi kuulunud kombed ja suhtumised, esilekerkimine." See, mida aktsepteeritakse "maksuliinsena", on aegade jooksul märkimisväärelt muutunud, seega kaasaegne kontseptsioon sellest, kuidas mees "olema peaks" erineb varasemate ajastute ideaalmehest. Mõned stiilid ja käitumismallid, mida tänapäeval peetakse naiselikeks, olid minevikus meeste erialaks (näiteks kosmeetika, juveelid, kunstist ja muusikast lugupidamine jne). Sellest johtuvalt on feminiinsuse kontseptsioon vallutanud rohkem territooriumi ja maskuliinsus muutunud piiratumaks. Võib-olla on metroseksuaalsus selle nihke vastu suunatud reaktsioon, kuna mõned mehed tunnevad end soorollides liiga kitsendatult. Seda saab samuti pidada vahendiks saavutamaks suuremat sugudevahelist võrdsust läbi androgüünsuse poole liikumise.

Kultuurilised maskuliinsuse hälbed, mis avalduvad sellistes telesaadetes nagu "Appi tõttab Stiilne Viisik", "Queer as Folk" ning "Will & Grace", on muutnud neid traditsioonilisi maskuliinseid norme. Metroseksuaalid ilmusid nähtavale vaid pärast kultuurilisi muutusi keskkonnas ja maskuliinsuse kohta käivate vaadete muutuste järel.

Simpson seletab oma artiklis "Metrosexual? That rings a bell..." ("Metroseksuaal? Tuleb tuttav ette..."), et "Geimehed on esitanud metroseksuaalsuse varajasi prototüüpe. Otsustavalt vallalised, kindlasti linlikud, hirmus ebakindlad oma identiteedis (sellest ka rõhk uhkusele ja vastuvõtlikkusele värskeima brändi suhtes) ja sotsiaalselt emaskuleerunud geimehed tegid avastustööd maskuliinsuse ja ihaldatavuse aksessuariseerimise ja ühendamise äris."