Meeterkeere
Meeterkeere on maailmas tavakasutuses levinuim keermesüsteem.[1] See oli üks esimestest 1947. aastal loodud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standarditest.
Meetermõõdus poltide M-tähis näitab poldi nominaalset välisdiameetrit millimeetrites (näiteks M6-poldi välismõõt on 6 mm).
Profiil
[muuda | muuda lähteteksti]ISO tavakasutuse keermeprofiilide disainipõhimõtted ("M" seeria keermed) on defineeritud ISO 68-1 rahvusvahelises standardis.[2] Keermeid kirjeldatakse välisdiameetri D (joonisel Dmaj) ja keerme sammu P kaudu. Meeterkeere koosneb sümmeetrilisest V-kujulisest keermest. Keerme teljes on V-külgede nurk üksteisest 60°. Keerme sügavus on samm × 0,614. Välimised 1⁄8 ja sisemised 1⁄4 keerme kõrgusest H on profiilist maha lõigatud.
Suhete kõrguse H ja sammu P vahel leiab võrrandist, kus on pool keerme nurgast (antud juhul 30°):[3]
või
Väliskeerme puhul läbimõõdud Dmaj ja Dmin defineerivad poldi suurima lubatud mõõdu. See tähendab, et väliskeere peab olema sama suur või väiksem kui Dmaj, aga võib olla väiksem kui Dmin. Sisekeermete, näiteks mutrite puhul kehtib vastupidine.
Tähistus
[muuda | muuda lähteteksti]Meeterkeeret tähistatakse tähega M, millele järgneb keerme nominaalne välisdiameeter D (teoreetiline maksimaalne väliskeerme läbimõõt või teoreetiline minimaalse sisekeerme läbimõõt) ja samm P. Mõlemat numbrit esitatakse millimeetrites ja eraldatakse korrutusmärgiga x (näiteks M8x1.25). Sammu tähistuse võib ära jätta, kui keere kasutab ISO 261 või ISO 262 loetletud normaalsammu. Sellele tähistusele võib vajadusel lisada ISO 965-1 defineeritud tolerantsiklassi.
ISO 262 soovitatud mõõdud
[muuda | muuda lähteteksti]ISO 261 standard näeb ette meeterkeerme soovituslikud välise läbimõõdu D ja sammu P kombinatsioonid. Esimese valiku tulp näitab umbkaudu standardi R10 jada ja teise valiku tulp ümardatud R20 jada.[4]
ISO 262 määratleb ISO 261st lühema nimekirja soovituslike keermeid.[5]
Nominaalne diameeter D (mm) |
Samm P (mm) |
Nominaalne diameeter D (mm) |
Samm P (mm) | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
1. valik |
2. valik |
Normaal | Peen | 1. valik |
2. valik |
Normaal | Peen | |
1 | 0,25 | 0,2 | 16 | 2 | 1,5 | |||
1,2 | 0,25 | 0,2 | 18 | 2,5 | 2 või 1,5 | |||
1,4 | 0,3 | 0,2 | 20 | 2,5 | 2 või 1,5 | |||
1,6 | 0,35 | 0,2 | 22 | 2,5 | 2 või 1,5 | |||
1,8 | 0,35 | 0,2 | 24 | 3 | 2 | |||
2 | 0,4 | 0,25 | 27 | 3 | 2 | |||
2,5 | 0,45 | 0,35 | 30 | 3,5 | 2 | |||
3 | 0,5 | 0,35 | 33 | 3,5 | 2 | |||
3,5 | 0,6 | 0,35 | 36 | 4 | 3 | |||
4 | 0,7 | 0,5 | 39 | 4 | 3 | |||
5 | 0,8 | 0,5 | 42 | 4,5 | 3 | |||
6 | 1 | 0,75 | 45 | 4,5 | 3 | |||
7 | 1 | 0,75 | 48 | 5 | 3 | |||
8 | 1,25 | 1 või 0,75 | 52 | 5 | 4 | |||
10 | 1,5 | 1,25 või 1 | 56 | 5,5 | 4 | |||
12 | 1,75 | 1,5 või 1,25 | 60 | 5,5 | 4 | |||
14 | 2 | 1,5 | 64 | 6 | 4 |
Normaalkeere on tavalisim samm antud läbimõõdu korral. Lisaks on defineeritud üks või kaks peenkeeret kasutamiseks rakendustes, kus normaalkeere on sobimatu (keermed õhukeste torude seintel). Sõnad "normaal" ja "peen" ei viita keerme kvaliteedile või kasutusele.
Lisaks on olemas veel eriti peen keere, mida kasutatakse mõnikord autotööstuses ja lennunduses. Seda kasutatakse, sest eriti väikese sammuga keermed püsivad vibratsioonitingimustes paremini koos.[6]
Mutrivõtmete mõõdud
[muuda | muuda lähteteksti]All olevas tabelis on tavalised meetermõõdus poltide jaoks mõeldud mutrivõtmete mõõdud. Kaalu ja hinna vähendamise eesmärkidel esineb ka tabelis esitatud mõõtudest erinevate (enamasti väiksemate) peadega polte.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ISO/TC/ 1 Business Plan, 2007-03-05, Version 1.3. Table 3: The market share of each screw thread, p. 7.
- ↑ ISO 68-1:1998 ISO general purpose screw threads – Basic profile – Part 1: Metric screw threads. International Organization for Standardization.
- ↑ Oberg jt 2000, lk 1706 .
- ↑ ISO 261:1998 ISO general purpose metric screw threads – General plan. International Organization for Standardization. 17. detsember 1998.
- ↑ ISO 262:1998 ISO general purpose metric screw threads – Selected sizes for screws, bolts and nuts. International Organization for Standardization. 17. detsember 1998.
- ↑ "Experimental Analysis of Thread Movement in Bolted Connections Due to Vibration" (PDF) (inglise). Vaadatud 13. veebruaril 2018.