Mazingarbe

Mazingarbe
[ mazɛ̃ɡaʁb ]
pikardi Mazingarpe flaami Mazengarve
Pindala: 10,3 km²
Elanikke: 8068 (1.01.2021)
Koordinaadid: 50° 28′ N, 2° 43′ E

Mazingarbe on vald (linn) Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.

Mazingarbe asub 4,8 km Lensist loodes, teede D176 ja D75 ristumiskoha ümbruses. Valda läbib Autoroute A26.

Linna territoorium asub 26–74 meetri kõrgusel üle merepinna.

Linnapea on Bernard Urbaniak Radikaalsest Vasakparteist (Parti radical de gauche - PRG).

• 
  Endine Château Mercier, nüüd Mazingarbe'i raekoda
• 
  Mazingarbe'i linnavalitsuse hoone (endine Mercier' loss)
• 
  Mazingarbe'i panoraam: tee Lensi, taustal aherainemägi
• 
  Mazingarbe ja seda ümbritsevad vallad
• 

Ajalugu

Küla oli 1046. aastal tuntud kui Masengarba, 1232. aastal kui Masengarbe ja 1558. aastal kui Mazengarbe.

Niipalju kui on olnud võimalik kindlaks teha, olid Mazingarbe'i esimesed asukad neoliitikumiaegsed põllumehed, kes kasvatasid teravilja ning pidasid lambaid, sigu ja härgi. Sellest perioodist on leitud palju tulekivist tehtud tööriistu. Teistel arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud keraamikat, savitelliseid, tööriistu, ehteid ja luid, tõendid selle koha hõivamise kohta 1. aastatuhande alguse gallo-rooma villas kohas nimega Le Marais Bray.

1046. aastal mainiti küla kui villa Mazengarba, mis on kinnitatud Marchiennes'i kloostri valdusena. Mõis ja selle maad jäid kiriku omandisse kuni Prantsuse revolutsioonini. Ancien Régime'i ajal oli elanikkond valdavalt põllumajanduslik. Nagu enamik Artois' linnasid ja külasid, kannatas Mazingarbe sissetungide, sõdade ja rüüstamiste, katkuepideemiate, tulekahjude ja karmide talvede käes. 1790. aastal oli seal 328 elanikku. 17. sajandi algusest pärinevad andmed Croÿ kohta näitavad, et Mazingarbe oli tolleaegne tagasihoidlik küla, mis koondus ümber kiriku.

Mazingarbe'is elas vähem kui 800 inimest enne, kui Compagnie des mines de Béthune avas 1859. aastal esimese söekaevanduse nr. 2. Hiljem tulid kaevandused nr. 6 (1876) ja nr. 7 (1877). Rahvaarv kasvas sama kiirusega kui tööstus, linn võõrustas mitut sisserändajate lainet, algul belglasi ja itaallasi ning hiljem peamiselt poolakaid. Puhastusjaama ja söetöötlemistehase rajamine 1896. aastal, millest sai hiljem suur keemiakompleks, muutis linna oluliselt paremaks. Mazingarbe sai Esimeses maailmasõjas suuri kahjustusi. Rinne oli vaid 2 km kaugusel Vermelles'is. Ka Teine maailmasõda ei andnud linnale armu. Liitlaste õhurünnak tehastele ja kaevandustele 1943. aasta septembris nõudsid 27 tsiviilohvrit.

Huviväärsusi

• St. Rictrude'i kirik, pärineb 19. sajandist.
• 19. sajandi Château Mercier, nüüd raekoda.
• Sõjamälestusmärk.
• Kaks kabelit.
• Sõjakalmistud.

Välislingid

• Linna koduleht (prantsuse keeles)