Martin Jervan

Martin Volmer Jervan VR I/2 (1. mai (vkj) / 13. mai 1891 Volmre-Kopli talu (tänapäeval Paldiski maantee 114–116, Haabersti linnaosa, Tallinn), Järve küla, Harku vald, Harjumaa – 15. oktoober 1942 Tšeljabinski vangilaager) oli Eesti arst ja sõjaväelane (kindralmajor-meedik).

Haridus

Ta õppis Haabersti vallakoolis (1897–1898), P. Leysti era-algkoolis (1898–1900) ja Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis (1900–1910). Seejärel lõpetas 1914. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja sooritas arstieksamid Petrogradis 1916. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Fraternitas Estica liige.

Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti 17. novembril 1914 ja määrati 335. maakaitseväe osasse nooremaks arstiks, teenis vahelduvalt 17. diviisi laatsareti noorema ordinaatorina ja sama diviisi 66. jalaväe Butõrka polgu noorema arstina, 27. augustist 1917 sama diviisi 17. suurtükiväebrigaadi vanemarst. Oli sõjaväearst Kroonlinnas ja Daugavpilsi rindel, ning 1917. aasta oktoobrist Tallinnas, kus temast sai 3. jalaväepolgu nooremarst.^[1]

Nädal enne Vabadussõda sai 21. novembril 1918 1. jalaväepolgu vanemarstiks ja teenis 30. maist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni 1. Diviisi arstina Narvas. Narvas puhkes sel ajal tähniline tüüfus, mis ähvardas kogu linna. Oli vaja tõsist tööd, et panna sellele piir. Ka Martin Jervan haigestus ja põdes seda raskel kujul.^[2] 15. jaanuaril 1920 määrati ta Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülema Arthur Lossmanni abiks.

Töö Eesti Vabariigis

Pärast sõda oli ta 1926. aastast sanitaarteenistuse lektor Kõrgemas Sõjakoolis, 16. novembrist 1935 Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülem ja sai 24. veebruaril 1937 kindralmajor-meediku auastme.

Martin Jervan pidas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastele loenguid (1938–1939) ja avaldas töid Sõduris ja Eesti Arstis.^[3]

18.-19. juunil 1939 võõrustas ta Eestis läbisõidul viibinud Poola sõjaväe tervishoiudepartemangu ülemat Stanisław Rouppertit ja tutvustas talle muuhulgas ka sõjaväe puhkekodu, supelasutusi ja kuurorti Pärnus.^[4]^[5]

Edasine saatus

Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal määrati ta Eesti sõjaväest formeeritud 22. Territoriaal-Laskurkorpuse sanitaarteenistuse ülemaks.

10. märtsil 1941 arreteeriti ja viidi sama aasta suvel Vene NFSV-sse, kus hukati Tšeljabinski vangilaagris.^[6]

Teoseid

"Taudid Vabadus- ja tulevikusõjas" (masinakirjakoopia). Eesti Rahvusarhiiv, ERA.2124.3.287. Lk 1
"Võitlus mürgiste gaasidega sõjas". Sõduri lisa; 12/ 1923
"Tervishoidline aruanne juhtimise ja side manöövritest sept. 1927. a". Sõdur 40/ 1927. Lk 974–975
"J. Org'i "Moodne toitlusõpetus I" puhul". Sõdur 49/ 1930. Lk 1393–1395
"Sanitaarteenistus ja evakuatsioon" (konspekt). Sõjaväe Õppeasutised 1937

Tunnustus^[7]

Püha Anna ordeni III klass
Püha Stanislavi ordeni III klass
Vabadusristi teenetemärgi I liigi 2. järk (25. august 1920)
Eesti Punase Risti mälestusmärk III järk (22. veebruar 1921), Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülema abi
Eesti Punase Risti mälestusmärk II järgu II aste (19. veebruar 1927)
Eesti Punase Risti mälestusmärk II järgu I aste (15. veebruar 1932)
Kotkaristi teenetemärk III klass (20. veebruar 1935), Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülema abi, sanitaarkolonel
Kotkaristi teenetemärk II klass (20. veebruar 1939), Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse ülem, admin meditsiinikindralmajor

Isiklikku

Martin Jervan sündis Tallinna külje all Harku vallas Haabersti mõisa Järve külas Volmri-Kopli talus taluperemehe, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliikme ja Tallinna Oleviste kirikuteenri Mart Jervani ja Margarethe Elisabeth Joriku pojana. Tema üks ristivanemaid oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja Traugott Hahn.^[8]

Tema vanalelle pojapoeg veltveebel Rudolf Gustav Martin Jervan (ka Rudolf Järvan; sündinud 17. novembril (vkj)/ 29. novembril 1895 Haabersti mõisas) oli samuti Vabaduse Risti kavaler, kelle saatus on teadmata.^[9]^[10]

Viited

↑ Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922 lk.451
↑ San. kolonel Jerwan kaitsewäe terwishoiuwalitsuse ülemaks. Uus Eesti nr 53, 9. nov. 1935, lk. 9
↑ Eesti avalikud tegelased. Tartu 1932. Lk 65^{[alaline kõdulink]}
↑ Poola kindral Ruppert saabus. Uus Eesti nr 164, 19. juuni 1939. Lk 6
↑ Kindral Ruppert külastas Pärnut. Uus Eesti nr 165, 20. juuni 1939. Lk 1
↑ "Okupatsioon.ee - Ohvitserkonna likvideerimine". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2007. Vaadatud 30. mail 2008.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid (MS-Word dokument 5.3MB)
↑ 1891 aasta kiriku sündide registreerimise raamat. TLA.1358.2.2. Lk 349
↑ Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimistu
↑ Jaak Pihlak. Aidake tuvastada Vabaduse Risti kavaleride saatust. Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2008

Välislingid

Korp! Franternitas Estica - Album Esticum
Ohvitseride andmekogu
Foto ajakirjas Sõdur, nr. 50-51, 1925, lk. 1082 Digar
Foto ajakirjas Sõdur, nr. 46-47, 1938, lk. 1140 Digar
Eesti kommunismiohvrid 1940–1991

[1] Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922 lk.451

[2] San. kolonel Jerwan kaitsewäe terwishoiuwalitsuse ülemaks. Uus Eesti nr 53, 9. nov. 1935, lk. 9

[3] Eesti avalikud tegelased. Tartu 1932. Lk 65^{[alaline kõdulink]}

[4] Poola kindral Ruppert saabus. Uus Eesti nr 164, 19. juuni 1939. Lk 6

[5] Kindral Ruppert külastas Pärnut. Uus Eesti nr 165, 20. juuni 1939. Lk 1

[6] "Okupatsioon.ee - Ohvitserkonna likvideerimine". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2007. Vaadatud 30. mail 2008.

[7] Eesti riiklike teenetemärkide kavalerid (MS-Word dokument 5.3MB)

[8] 1891 aasta kiriku sündide registreerimise raamat. TLA.1358.2.2. Lk 349

[9] Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimistu

[10] Jaak Pihlak. Aidake tuvastada Vabaduse Risti kavaleride saatust. Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2008

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]