Mine sisu juurde

Marti Kuusik

Allikas: Vikipeedia
Marti Kuusik
Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Ametiaeg
29. aprill 2019 – 30. aprill 2019
Eelnev Rene Tammist
Järgnev Kert Kingo
Isikuandmed
Sünniaeg 4. juuli 1970 (54-aastane)
Erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2019-)
Alma mater Tallinna Tehnikaülikool
 See artikkel räägib poliitikust; sportlase kohta loe artiklist Mart Kuusik.

Marti Kuusik (sündinud 4. juulil 1970) on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik, kes oli 2019. aasta 29.–30. aprillini väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.[1][2] Ta on Eesti taasiseseisvumise järgse aja lühima ametiajaga minister.[3]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuusik on lõpetanud 1988. aastal Rakvere 3. Keskkooli ja 1992 Tallinna Tehnikaülikooli tootmise ökonoomika ja juhtimise erialal.[1]

Marti Kuusik töötas 1992–1997 Eesti Ühispanga Rakvere kontori laenuosakonna juhina, 1997–1998 Tallinna Panga Rakvere kontori juhatajana ja 1998–2006 Hansapanga Kesk-Eesti regiooni direktorina.

Aastatel 2007–2009 töötas ta Metallihoov OÜs ja 2009–2010 UniCredit Banki Eesti filiaalis. 2010–2013 oli Kuusik ERGO Kindlustuse Põhja regiooni juht (sh jaanuarist 2012 ka jaevõrgu juhi ülesannetes) ja 2013–2018 Rakvere Spordikeskuse direktor. 2018. aastast oli ta Threod Systems OÜ tegevjuhi asetäitja.[4]

Äriregistri andmeil ei olnud Marti Kuusik ministrikandidaatide avalikustamise ajal ühegi erakonna liige.[5] Enda sõnul astus ta EKRE-sse 8. aprillil 2019. [6] Äriregistri andmetel on Marti Kuusik EKRE liige 10. maist 2019.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 6 (Lääne-Virumaa) 790 häält ning ei osutunud valituks.

Skandaalid

[muuda | muuda lähteteksti]

Autojuhtimine alkoholitarbimise jääknähtudega

[muuda | muuda lähteteksti]

Hommikul pärast valimisi jäi Kuusik politseile vahele, juhtides autot alkoholitarbimise jääknähtudega (Kuusiku väitel mälu järgi 0,14 promilli), mistõttu ta suunati kohustuslikule liikluskoolitusele.[7]

Süüdistused perevägivallas

[muuda | muuda lähteteksti]

Artikkel Eesti Ekspressis

[muuda | muuda lähteteksti]

29. aprillil 2019, mil Kuusik pidi andma ametivande, ilmus Eesti Ekspressis artikkel, milles väideti, et Kuusik oli aastaid oma eksabikaasa suhtes füüsiliselt ja psüühiliselt vägivaldne, olles muuhulgas kahel korral purustanud naise käeluu.[8] Artikli allikateks olid toimetuse väitel Kuusikuid isiklikult tundvad inimesed, kelle kõigiga kontakteeruti eraldi.[8]

Postimees avaldas samal päeval Kuusiku eksabikaasa kommentaari, milles too nimetas väidet Kuusiku vägivaldsusest absurdseks ning lisas, et Kuusik on väga hea isa ja sobib ministriks suurepäraselt.[9] Hiljem saatis ta meediale täiendava pöördumise, milles kirjutas, et Kuusik pole mitte kunagi tema vastu vägivalda kasutanud ja tegu on laimukampaaniaga.[10] Marti Kuusik ise ütles Postimehele, et Ekspressis esitatud süüdistused on alusetud valed.[9] EKRE esimees Mart Helme sõnul kinnitas Kuusiku endine abikaasa talle, et jutud perevägivallast ei vasta tõele.[11]

Peaminister Jüri Ratas kutsus Kuusiku ning EKRE juhtfiguurid Mart ja Martin Helme erikohtumisele, millel Postimehe andmetel pani ette, et Kuusik jätaks ametivande andmata, kuid EKRE esindajad keeldusid.[9] Ratase sõnul küsis ta kohtumisel Kuusikult süüdistuste paikapidavuse kohta, kuid Kuusik oli seda eitanud. Ta lisas, et "kui need kahtlustused on tõesed, siis selline mees ei saa töötada Eesti Vabariigi valitsuses."[12] President Kersti Kaljulaid lahkus protestiks Kuusiku ametivande andmise ajaks Riigikogu saalist. Kaljulaid ütles meediale, et juhul kui süüdistused osutavad alusetuks, palub ta Kuusikult vabandust.[13]

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhid Kaja Kallas ja Jevgeni Ossinovski saatsid peaministrile fraktsioonide nimel kirja, milles nõuti Kuusiku ametist vabastamist ning lubati vastasel juhul Riigikogus algatada Kuusiku umbusaldamine. Keskerakondlane Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et nende fraktsioon ootab ära uurimise tulemused, ja lisas, et vägivallajuhtumid on täiesti vastuvõetamatud. Isamaa fraktsiooni kuuluv Üllar Saaremäe ütles, et tunneb Kuusikut pikka aega isiklikult ega suuda süüdistusi uskuda, lisades, et politseile tuleb anda aega tööd teha.[14]

Politsei ja prokuratuur alustasid Eesti Ekspressis ilmunud väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.[15] 30. aprilli hommikul ütles peaminister Ratas intervjuus ERR-ile, et tervitab kriminaalasja algatamist, sest "selgust on ruttu vaja". Ta "tunnistas, et nagu politseil ega teistel riigiasutustel ei ole ka temal mingeid andmeid Kuusiku väidetavast vägivallatarvitamisest oma abikaasa kallal, mistõttu ei olnud tal alust ministrit tagasi lükata".[16]

30. aprillil teatas Kuusik, et astub valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides ministrikohalt tagasi.[17] Ta on Eesti taasiseseisvumise järgse perioodi lühimat aega (30 tundi) ametis olnud minister.[3]

Kohtumenetlus ja õigeksmõistmine

[muuda | muuda lähteteksti]

11. juunil kinnitas prokuratuuri esindaja BNS-ile, et nädal varem esitati Kuusikule kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.[18]

2021. aasta mais mõistis Viru maakohus Marti Kuusiku perevägivalla süüasjas õigeks. Prokurör lubas otsuse edasi kaevata.[19] President Kaljulaid vabandas avalikult Kuusiku ees.[20]

2022. aasta veebruaris mõistis Tartu Ringkonnakohus Marti Kuusiku perevägivalla süüasjas õigeks, viidates, et kohtule on tõenditena esitatud vaid vahendlike tunnistajate ütluseid, mille alusel pole võimalik tõestada, et kehavigastuse põhjustas Kuusik. Prokuratuur kaebas otsuse edasi Riigikohtusse. Mais teatas Riigikohus, et ei võta asja menetlusse, selgitades, et kaebusi võetakse arutlusele vaid juhul, kui esimeses ja teises kohtuastmes on tekkinud olulisi õiguslikke probleeme või see osutub vajalikuks kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks. Riigikohtu otsuse tõttu jõustusid maa- ja ringkonnakohtu õigeksmõistvad otsused.[21][22]

Seisukohavõtte

[muuda | muuda lähteteksti]

E-valimised

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametisse astumise eel kõneles Kuusik vajadusest e-valimiste süsteemi testida, et teha kindlaks selle usaldusväärsus.[23]

Riigimaanteed

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on ministriks saamise eel kritiseerinud maanteeameti prioriteedivalikut ja rõhutanud vajadust ehitada neljarealiseks riigi põhimaanteed nagu Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu maantee: "Normaalsete teede ehitamise asemel hangitakse meil üha suuremas koguses kiiruskaameraid. Samas, olukorras, kus riigi põhimaanteed on valmis tegemata, on maanteeamet tõsimeeli kavandamas uut Rakvere-Haljala trassi. See on ebanormaalne."[24][25]

EL-i autoriõiguste direktiiv

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne ministriks saamist on ta olnud kriitiline Euroopa Liidus vastu võetud autoriõiguse direktiivi suhtes.[26]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Fred Püss Kes on EKRE värsked ministrikandidaadid Mart Järvik, Marti Kuusik ja Rene Kokk? Delfi, 06.04.2019
  2. ↑ Aleksander Krjukov (30.04.2019). "Kuusik teatas, et astub ministriametist tagasi". ERR. Vaadatud 30.04.2019.
  3. ↑ 3,0 3,1 "TABEL | Repinski rekord põrmustati! Kuusik on lühima valitsemisajaga minister". Õhtuleht. 30. aprill 2019. Vaadatud 30. aprill 2019.
  4. ↑ EKRE ministrikandidaadid: Helmed, Kokk, Järvik ja Kuusik ERR, 06.04.2019
  5. ↑ Äriregistri päring[alaline kõdulink] (vaadatud 07.04.2019)
  6. ↑ EKRE ministrid keskenduvad valitsuses bürokraatiavastasele võitlusele ERR, 10.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  7. ↑ Toomas Sildam: "Valimistejärgsel hommikul jääknähtudega roolist tabatud uus minister Kuusik: ärge tõmmake mind võllarattale" ERR, 23. aprill 2019 (vaadatud 23.04.2019)
  8. ↑ 8,0 8,1 "Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu". Eesti Ekspress. 29. aprill 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Mari Mets; Oliver Kund & Helen Mihelson (29. aprill 2019). "Ratas palus EKRE juhtidelt vastse ministri väljavahetamist". Postimees. Vaadatud 29. aprill 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. ↑ Karin Kuusik: olen äärmiselt häiritud minu ja minu eksabikaasa vastu algatatud laimukampaaniast, Postimees, 29. aprill 2019
  11. ↑ Karel Reisenbuk (29. aprill 2019). "Kuusik helistas Helme ees oma eksabikaasale". Postimees. Vaadatud 29. aprill 2019.
  12. ↑ Urmas Jaagant (29. aprill 2019). "Jüri Ratas: küsisin politseilt Kuusiku perekonnas toimunu kohta". Postimees. Vaadatud 29. aprill 2019.
  13. ↑ Urmas Jaagant (29. aprill 2019). "President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda". Postimees. Vaadatud 29. aprill 2019.
  14. ↑ Merili Nael & Hannes Sarv (30. aprill 2019). "Reformierakond ja SDE nõuavad Rataselt Kuusiku ametist vabastamist". ERR. Vaadatud 1. mai 2019.
  15. ↑ Laur Viirand & Merili Nael (29. aprill 2019). "Minister Marti Kuusikuga seoses alustati kriminaalmenetlust". ERR. Vaadatud 1. mai 2019.
  16. ↑ Mait Ots (30. aprill 2019). "Ratas: seadus ei võimaldanud Kuusiku ametisseastumist edasi lükata". ERR. Vaadatud 1. mai 2019.
  17. ↑ "VIDEO JA FOTOD | Marti Kuusik: astun valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides ministriametist tagasi". Delfi. 30. aprill 2019. Vaadatud 30. aprill 2019.
  18. ↑ "Prokuratuur esitas Kuusikule kahtlustuse". Postimees. 11. juuni 2019. Vaadatud 11. juuni 2019.
  19. ↑ "Kohus mõistis Marti Kuusiku perevägivalla süüasjas õigeks" ERR, 28. mai 2021
  20. ↑ "President vabandas Kuusiku ees". ERR.ee. 28.05.2021. Vaadatud 28.01.2022.
  21. ↑ Triinu Laan (9. mai 2022). "Marti Kuusik mõisteti lõplikult õigeks: „Tänan teid, minu kallid! Inimesed on ilusad ja head!"". Õhtuleht. Vaadatud 1. november 2022.
  22. ↑ "Marti Kuusiku õigeksmõistmine jõustus". ERR. 9. mai 2022. Vaadatud 1. november 2022.
  23. ↑ Hannes Sarv EKRE ministrikandidaat asub täiendavalt e-valimisi testima ERR, 13.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  24. ↑ Aarne Mäe Marti Kuusik: "On vastuvõetamatu, et valitsejad ei kaitse oma rahvast, vaid teevad piirid lahti tapjatele." Uued Uudised, 14.02.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  25. ↑ Tulevane väliskaubandusminister Kuusik: põhimaanteed tuleb valmis ehitada ERR, 12.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  26. ↑ Fred Püss EKRE ministrikandidaat Marti Kuusik: internetivabadust ei tohi piirata Delfi, 15.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Rene Tammist 		Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
2019 		Järgnev
Kert Kingo
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Marti_Kuusik&oldid=6713003"