Marju Lepajõe

Marju Lepajõe 2012. aastal Tartu Ülikooli katusel. Foto: Lauri Kulpsoo

Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 Tartu – 4. juuli 2019) oli eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.

Elulugu

Ta lõpetas 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal (diplomitöö "Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" tõlge", juhendaja Huno Rätsep). Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996 kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis tööga "Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga".

19. märtsil 2018 kaitses Marju Lepajõe doktoriväitekirja "Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel" ning sai filosoofiadoktori kraadi teoloogia alal. Tema juhendaja oli Anne Kull (Tartu ülikool), oponent Kristiina Savin (Uppsala Ülikool).

1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates 1998. aastast oli ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur, seejuures 1998–2001 ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetooli hoidja. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid uusplatoonilise filosoofia ja patristilise teoloogia mõju hilisemale kristlikule teoloogilisele mõttele ning teoloogia Eesti vaimukultuuris 17. sajandil.

Ta oli külalisuurija mitme välisülikooli juures (Fribourgi, Göttingeni, Freiburgi, Oslo ja Londoni ülikoolis).

Marju Lepajõe koostas "Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku" (1. trükk 2000, 2. parandatud trükk 2002, 3. parandatud trükk 2011). Ta tõlkis eesti keelde mitmete antiik-, kesk- ja uusaegsete autorite tekste nagu Platon, Plotinos, Hieronymus, Gregorius Toursist, Innocentius III, Johannes Scotus Eriugena, Bernard Clairvaux'st, Anselm Canterburyst, Aquino Thomas, René Descartes, Martin Luther, Johannes Risingh, Heinrich von Kleist, Otto Wilhelm Masing, Friedrich Robert Faehlmann jt. Samuti oli ta üks Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi Hieronymus eestvedajaid ja komisjoniliikmeid ning ajakirja Akadeemia kolleegiumi liige.

Dokumentaalfilm

2018. aastal hakkas režissöör Vallo Toomla tegema dokumentaalfilmi "Marju Lepajõe. Päevade sõnad". Täispika dokumentaalfilmi tegemist toetasid Eesti Filmi Instituut, ERR ja Kultuurkapital. Produtsent on Kaie-Ene Rääk, stsenarist Vallo Toomla. Filmi tootis F-Seitse ja film oli Eesti Televisiooni eetris 18. detsembril 2019.

Tunnustus

• 1995 – Avatud Eesti Fondi välismaal ilmunud ingliskeelsete sotsiaal- ja humanitaar­teaduslike tööde konkursi II auhind
• 1999 – Eesti Vabariigi Presidendi preemia
• 1999 – Münsteri ülikooli Rektor-von-Ewers-Preis
• 1999 – Raefondi preemia 17. sajandi trükiste tõlkimise eest
• 2009 – ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia parima artikli eest
• 2009 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (artikliauhind: „Reiner Brockmanni värsside vältimatusest“)
• 2012 – Tartu Ülikooli aumärk
• 2015 – Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2016 – stipendium "Ela ja sära"
• 2017 – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teeneterist, III järk
• 2017 – ajakirja Akadeemia aastapreemia parima artikli eest socialia valdkonnas
• 2018 – Enn Soosaare esseistikapreemia (essee "Tarkus ja õiglus kaitsevad kõiki" ja Postimehe arvamusliidrite lõunal 2017 esitatud kõne "Tõejärgse maailma uudised")

Mälestuse jäädvustamine

Marju Lepajõe surma järel asutasid tema perekonna esindajad, ajaleht Postimees ja Tartu Ülikooli Sihtasutus Marju Lepajõe mälestusfondi, mille eesmärk on tunnustada ning väärtustada teadus- ja tõlketegevust. 2019. aasta septembris kuulutas fond välja stipendiumikonkursi "vähemalt magistrikraadiga isikutele, kes oma teadus- või tõlketööga panustavad Marju Lepajõe elutöö jätkamisse või jäädvustamisse". Stipendium antakse üle 28. oktoobril 2019.

Teoseid

Trükised

• "Roomlaste taltsutamine". Eesti mõttelugu 102. Tartu: Ilmamaa, 2011 (2012)
• "Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel", doktoritöö TÜ andmebaasis DSpace, Tartu: Tartu Ülikool, 2018

Tõlked

• "Isad: Talmudi 4. osa, 9. traktaat". Tallinn: Perioodika, 1990 (Loomingu Raamatukogu 6/1990) (tõlge heebrea keelest, koos Andres Grossiga)
• Carl Morgenstern. "Platoni Politeia' ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast". Akadeemia 1/1993
• Plotinos. "Ilust" Enneaadid I. 6). Akadeemia 5/1993
• Plotinos. "Vaimsest ilust" (Enneaadid V. 8). Akadeemia 5/1993
• A. Hilary Armstrong. "Plotinose õpetus". Akadeemia 5/1993
• Werner Beierwaltes. "Ilu-armastus ja jumala-armastus". Akadeemia 6/1993
• Christoph Wrembek. "Petlemma täht: 13. novembril 1993 – 2000 aastat tagasi" (tõlge koos Mari Tarvasega). Akadeemia 11/1993
• Heinrich von Kleist "Marionetiteatrist". Akadeemia, 12/1993, lk 2551–2557. Ümbertrükk: "In memoriam Claus Sommerhage". Tartu: Tartu University Press, 2005, lk 138–144
• Hans Urs von Balthasar. "Kristliku müstika piiritelu". Akadeemia, 9/1994
• Endre von Ivánka. "Nimede juurest nimetamatu juurde". Akadeemia, 10/1994
• Pseudo-Dionysios Areopagita. "Müstilisest teoloogiast Timotheosele". Akadeemia, 10/1994
• René Descartes. "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" (II ja VI). Akadeemia, 8/1996
• Johannes Claudii Risingh, "Kõne Tartu linnast: 1637". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996 (tõlge ladina keelest; uus väljaanne Tartu: Ilmamaa, 2009)
• Platon "Politeia: VII raamat 514a-621b". Akadeemia 9/1997, lk 1819–1828
• Jan Szaif "Platoni koopa-võrdpilt". Akadeemia 9/1997, lk 1829–1842
• Simone Weil ""Ilias" ehk poeem võimust". Prantsuse k. tlk. Marju Lepajõe. Vikerkaar 7-8/1997, lk 82–105
• Aleksander Zaitsev "Kas uus renessanss on võimalik" Tuna, 2/2001, lk 4–9
• Kurt Rudolph "Gnoosise olemus ja struktuur". Saksa keelest tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia, 10/2001, lk 2125–2140
• Platon, "Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron". Tartu: Ilmamaa, 2003 (dialoogide "Phaidon" ja "Phaidros" tõlge vanakreeka keelest)
• Eric R. Dodds, "Paganad ja kristlased ängistuse ajastul". Tallinn: Varrak, 2003 (tõlge inglise keelest)
• Otto Wilhelm Masing "O. W. Masingu tervituskõne Tartu Ülikooli pidulikul taasavamiskoosolekul 22. aprillil 1802". Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: "200 aastat eesti keele ülikooliõpet: 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu Ülikoolis: juubelikogumik". Tartu, 2003. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 25). Lk 10–13
• Plotinos "Enneaadid I.6: Ilust". Tõlk. ja komment. Marju Lepajõe. Rmt: "Vanakreeka kirjanduse antoloogia". Tallinn, 2006. Lk 435–444
• Friedrich Robert Faehlmann, "Vaatlusi varjatumatest põletikest". Ladina keelest tõlkinud Kaarina Rein ja Marju Lepajõe. Rmt: Fr. R. Faehlmann "Teosed III". Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011. Lk 90–152
• Martin Luther "Kiriku Paabeli vangipõlvest: eelmäng". Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: Martin Luther "Valitud tööd". Tartu, 2012. Lk 177–298
• Johannes Scotus Eriugena "Jumala olemusest: Periphyseon, II, 28". Akadeemia, 12/2012, lk 2115–2130
• Hieronymus "Õndsa Pauluse, Teeba munga elu: mungaromaan". Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marju Lepajõe. Vikerkaar, 1-2/2013, lk 42–51
• Gregorius Tours'ist "Kümme ajalooraamatut: katkendeid". Tõlkinud Tiina Kala, Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk 104–113 (katkendid II, VII ja IX raamatust)
• Anselm Canterburyst "Proslogion ehk Kõnelus: katkend". Tõlkija ja sissejuhatuse autor Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 252–259
• Pierre Abélard, Héloïse (?) "Kahe armastaja kirjad: katkendeid". Tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 287–292
• Bernard Clairvaux'st "Kõned Laulude laulust: katkendeid". Tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 331–347
• Innocentius III "Inimolu viletsusest: katkend". Tõlkija ja sissejuhatuse autor Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 463–485
• Kurt Rudolph, "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu". Tõlkinud Jaan Lahe, Jana Lahe ja Marju Lepajõe (tõlge saksa keelest), saatesõna Jaan Lahe. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014
• Innocentius III "Inimolu viletsusest: Teine osa". Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marju Lepajõe. Vikerkaar, 1-2/2016, lk 87–105

Artiklid ja sõnavõtud

• "Selget, lihtsat, puhast: Plotinosest ja tema tõlkimisest". Akadeemia 5/1993
• "Dominiiklased mõtisklemas". (Arvustus: Tallinna Dominiiklased: Kloostrimõtisklusi. Koostanud Tiina Kala. (Tallinna Linnaarhiivi Väljaanded, vihik I.) Tallinn: AS Olearius, 1993.) Akadeemia 4/1994
• "Seneca sünnipäev" Vikerkaar, 8-9/1996, lk 206–207 (Seneca raamatu "Moraalikirjad Luciliusele" tõlke arvustus)
• "Techne mõiste Platonil". Akadeemia 3/2000
• "Techne mõistest Plotinosel". Akadeemia 4/2000
• "Kalle Kasemaa keeled ja kirjandused". Akadeemia 8/2013
• "Sümpoosioni mõistest" Akadeemia 4/2014, lk 6–7
• "Milleks rahvuslikkusele tõlkimine?" Akadeemia 9/2014, lk 1539–1549
• Nartsissi traagiline langus. Plotinose kurjakäsitusest ERR/Vikerkaar, 26.06.2015
• "Miks haridus on püha?" Akadeemia 9/2015
  • Marju Lepajõe küsib Akadeemias, miks Eesti haridus tundub olevat surnud ERR/Akadeemia, 16.09.2015
• "Tarkus ja õiglus kaitsevad kõiki: Reformatsiooni mõjust hariduskäsitusele Eestis". Akadeemia 1/2017
• "Sõnakunst ja müra" Sirp, 07.06.2019
• "Märkmeid Jaan Tõnissoni hariduskäsitusest" Looming 12/2019; ERR, 27.12.2019

Isiklikku

Marju Lepajõe vanemad olid põllumajandusteadlased Jaan Lepajõe ja Leida Lepajõe. Tema vanem vend on Tiit ja oli Madis Lepajõe.

Välislingid

• Marju Lepajõe Eesti Teadusinfosüsteemis
• 100 nägu – Marju Lepajõe, Postimees, 2017
• Maia Tammjärv In memoriam: Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 – 4. juuli 2019) Müürileht, 5. juuli 2019
• Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 – 4. juuli 2019) USUS. Tartu Ülikooli usuteaduskonna ametlik blogi, 5. juuli 2019
• Marju Lepajõe bibliograafia ajakirjas Vikerkaar, 5. juuli 2019
• Raul Veede. Substantsiaalse mõtleja äraminek. ERR, 18. juuli 2019.
• Marju Lepajõe mälestusfondi stipendiumikonkurss ootab taotlusi ERR, 11. september 2019
• "Plekktrumm" kummardab Marju Lepajõe ees ERR, 13. september 2019
• Marju Lepajõe presidendiks, Facebooki-grupp

Intervjuud

• Juune Holvandus. Võib endale lubada originaaltekste Phrygiusest Lutherini Eesti Kirik, 2. november 2011
• Antiikkultuuri ja kristlust ei pea vastandama, Jaan Lahe intervjuu Marju Lepajõega, Sirp, 30. märts 2012
• Priit Pullerits, Religiooniloolane Marju Lepajõe: Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla, Postimees, 1. september 2017
• Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist ERR, 26. oktoober 2017/Looming, 10/2017
• Laureaat Marju Lepajõe, LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 2. märts 2018, intervjueeris Tiit Efert)
  • Tiit Efert Marju Lepajõe: saavutuste & palga ori ei vii ühiskonda edasi Edasi.org, 11. märts 2018
• Kaspar Koort Doktorikraad toob Marju Lepajõele sekeldusi Tartu Postimees, 22. märts 2018

Videod

• Epp-Mare Kukemelk DELFI VIDEO: Marju Lepajõe: Eesti poliitika on aristotelismi poole kaldu ja rohkem võiks olla platonismi Delfi, 24. veebruar 2015
• Marju Lepajõe "Plekktrummis": me peaks taas leidma sõna ERR, 3. märts 2015
• Marju Lepajõe ettekanne "Tõejärgse maailma uudised. Ebajumalate aeg?" Postimehe arvamusliidrite lõunal 15. märts 2017
• Doktoritöö kaitsmine. Marju Lepajõe "Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel" UTTV, 19. märts 2018