Margot Künnapuu
| Margot Künnapuu | |
|---|---|
| Truudusvanne |
 Eesti |
| Teenistus |
 Eesti kaitsevägi |
| Teenistusaeg | 1993–... |
| Auaste |
 kolonelleitnant |
| Juhtinud |
 Vahipataljon |
Margot Künnapuu (sündinud 2. oktoobril 1974[viide?]) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kolonelleitnant. endine Vahipataljoni ülem.
Ta on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi,[1] kes teenis 2019–2024 Vahipataljoni ülemana,[2] olles seejuures esimene Eesti naissoost pataljoniülem.[3]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast keskkooli lõpetamist 1993. aastal mõtles ta algselt hea inglise keele oskuse tõttu minna Tartu Ülikooli õppima inglise filoloogiat, kuid pidas seda kaitseväeteenistusega võrreldes liiga igavaks.[4]
Künnapuu on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia sõjakooli, olles seejuures koos kahe kursusekaaslasega esimesed sõjakooli lõpetanud naised. Ta on öelnud, et sõjakooli astumine tuli ta pere jaoks üllatusena.[5]
Samuti on ta läbinud vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis ning täiendanud end Slovakkias ja staabiohvitseride kursustel Ameerika Ühendriikides.[6]
Riigiametnikuna
[muuda | muuda lähteteksti]Keskkooli lõpetamise järel asus ta tööle Harjumaa riigikaitse osakonda,[7] kus tutvus Paldiskis, Kloogal ja Humalas paiknenud väeosadega ning tegeles nende üleandmise-vastuvõtmise korraldamisega.[8]
Teenistuskäik kaitseväes
[muuda | muuda lähteteksti]Künnapu teenib kaitseväes alates 1993. aastast.
Teenistus Bosnias ja Rahuoperatsioonide Keskuses
[muuda | muuda lähteteksti]Ta teenis 1997. aasta oktoobrist kuni 1998. aasta aprilli lõpuni sideohvitserina Taani pataljoni koosseisu kuuluvas ESTPLA-5 rahuvalvemissioonil Bosnias[5]. Missioonil töötas ta valdavalt Taani pataljoni staabis, esitades Rahuoperatsioonide Keskusele iganädalasi raporteid Eesti pataljoni tegevusest ja koosseisu meelsusest. Samuti töötas ta sideohvitserina taanlaste staabi operatiivosakonnas, kus korraldas kohtumisi kohalikega ja kohapealsete politseiülematega. Lisaks kuulus tema ülesannete hulka pataljoni õppeplaanide koostamine, sh laskeharjutuste, meditsiini ja evakuatsiooniõppuste organiseerimine.[4]
Ta on öelnud, et missioonilt naastes oli tal Eesti ellu väga raske sisse elada ning kohanemine võttis paar nädalat.[4] Seejärel töötas ta Rahuoperatsioonide Keskuses staabi- ja tagalakompanii ülemana,[9][5] olles seejuures Eesti ajaloo teine naissoost kompaniiülem.[5]
Hilisem teenistuskäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on tegutsenud vanemstaabiohvitserina maaväe staabis ja kaitseväe peastaabis ning juhatanud Kaitseväe Akadeemia Täiendusõppe Keskuse tööd. Enne Vahipataljoni ülemaks saamist oli ta Eesti sõjalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu sõjalise komitee juures.[6]
Vahipataljoni juhtimise võttis ta 2019. aastal üle major Romet Kaevult ning andis 2024. aastal üle kolonelleitnant Artur Meeritsale.
Pataljoniülema kohalt lahkumise järelt siirdus ta Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülemaks.[2]
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Õlak | Auaste | Kuupäev |
|---|---|---|
 |
lipnik | |
 |
nooremleitnant | |
 |
leitnant | 9. juuni 2000[10] |
 |
kapten | 12. juuni 2003[11] |
 |
major | 19. juuni 2007[12] |
|
kolonelleitnant | 18. juuni 2013[13] |
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Teenetemärgid
[muuda | muuda lähteteksti]| Eesti teenetemärgid | ||
 |
Kaitseväe teeneterist (Kaitseväe juhataja teenetemärk) riigikaitseliste teenete eest[6] | |
 |
Kaitseväe teeneterist (Kaitseväe juhataja teenetemärk) eeskujuliku teenistuse eest[6] | |
 |
Kaitseministeeriumi teeneterist[6] | |
 |
Maaväe ohvitseri kuldrist[6] | |
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa on samuti sõjaväelane,[9] nad kohtusid õpingute käigus Sõjakoolis.[5] Künnapuu on nelja lapse ema.[1]
Künnapuu isa oli lendur.[5] Tal on õde ja vanem vend.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Naine kaitseväes: loevad juhiomadused, mitte sugu". Eesti Ekspress. 25. september 2013. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ 2,0 2,1 "Sõjaväepolitsei vahipataljoni uueks ülemaks sai kolonelleitnant Artur Meerits". Eesti kaitsevägi. 13. juuni 2024. Vaadatud 8. august 2024.
- ↑ "Kõrgkoolid tutvustavad pealinnas Tartu õppimisvõimalusi". Universitas Tartuensis. Tartu Ülikool. Detsember 2019. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Karin Leemet (18. juuli 1998). Rahuvalvaja ainus talisman on “laibakas”. Sõnumileht (nr 185), lk 4–5.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Kaia Otti (11. märts 2000). "Sekretäri toolilt sõjakooli". SL Õhtuleht. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 "Vahipataljoni uueks ülemaks sai kolonelleitnant Margot Künnapuu". ERR. 5. august 2019. Vaadatud 8. august 2024.
- ↑ Helen Eelrand (22. veebruar 1999). "Margot unistab koloneli astmest". Eesti Päevaleht. Vaadatud 8. august 2024.
- ↑ https://issuu.com/sodurileht/docs/so_durileht_15.04.21 (lk 7)
- ↑ 9,0 9,1 Kärt Karpa (31. august 2002). "Kaitseväes iga viies naine". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24. veebruar 2024.
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/82550
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/601028
- ↑ "26. Sõjaväeliste auastmete andmine". Vabariigi Presidendi Kantselei. 19. juuni 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2024. Vaadatud 8. august 2024.
- ↑ "Sõjaväeliste auastmete andmine". Riigi Teataja. 18. juuni 2013.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "KUULA | Kolonelleitnant Margot Künnapuu: oleme osa legosüsteemist, kus tuleb teada teiste osakeste tegevust" (15.04.2022), Eesti Naine - Delfi.