Maolävis
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2023) |
Maolävis ehk kardia ehk mao kardia ehk alumine söögitorusfinkter (kõnekeeles maolukk; ladina keeles cardia ventriculi, cardia, pars cardiaca) on see mao osa, kus kahekihiline söögitorulihastik läheb üle kolmekihiliseks maolihastikuks. Maolävis kujutab endast mao sissekäiku.
Maolävise avanemise ja sulgumisega pärast suutäie läbiminekut on neelamine lõppenud.
Ebapiisav sulgumine (kardiapuudulikkus) võimaldab toidumassil maost tagasi voolata või (sagedamini) maohappel söögitorru sattuda (gastroösofageaalne refluks). Võimalik tagajärg on reflukshaigus, mis umbes 10 protsendil haigetel võib viia refluksösofagiidi tekkeni. Osalise tervenemise korral võib tekkida Barretti sündroom (Barretti söögitoru).
Teiselt poolt võimaldab maolävise lühiajamine avanemine röhitsemist ja oksendamist.
Maolävise toonus võib välis- ja sisemõjude toimel suureneda või väheneda. Toonust suurendavad maosisu tavalisest suurem pH (vähem maohapet), toidu suurem valgusisaldus ning gastrointestinaalsed peptiidhormoonid gastriin, motiliin ja substants P. Toonust vähendavad rasvased toidud, piparmündiõli, mõnuained šokolaad ja kohv ning alkohol ja nikotiin. Ülekaalu korral võib sulgurlihase iseenesest piisava toonuse korral kõhusisese rõhu tõttu maolävis avaneda.
Erinevalt maolävise kui funktsionaalse üksuse lihasbaasist ei ole üleminek söögitoru lameepiteelilt mao silinderepiteelile kindlalt piiritletud. Nii ei ole ka maolävisenäärmed (teata maonäärmete rühm) paljudel imetajatel seotud maolävisega.