Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet

Lühend	MTA
Asutatud	2004
Tüüp	valitsusasutus
Asukoht	Lõõtsa tänav 8a, Tallinn
Peadirektor	Raigo Uukkivi
Emaorganisatsioon	Rahandusministeerium
Töötajad	1300
Veebileht	https://www.emta.ee/

Maksu- ja Tolliamet (MTA) on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis haldab riigitulusid, rakendab riiklikku maksu- ja tollipoliitikat ning kaitseb ühiskonna ja seaduslikku majandustegevust. Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur.

MTA tagab riiklike maksude ja tollitulude laekumise riigieelarvesse, viib ellu riigi maksu- ja tollipoliitikast juhinduvat maksu- ja tollikorraldust, kindlustab maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, annab välja hasartmängu korralduslubasid ja loterii korralduslubasid, teeb hasartmängujärelevalvet, kontrollib loteriide korraldamise seaduslikkust ning teenindab isikuid maksukohustuste ja tolliformaalsuste täitmisel.

Maksuamet ja Tolliamet ühendati Maksu- ja Tolliametiks 1. jaanuaril 2004.

Ajalugu

Maksuamet

Enne teist maailmasõda tegutsesid fiskaalpoliitikaasutused maksuametid Rahaministeeriumi alluvuses. Tallinna I–VI maksuamet tegutses aadressidel Endla 2 ja Toompuiestee 3 ja Harjumaa I ja II maksuamet aadressil Rahukohtu 1.

Eesti NSV Valitsuse 16. jaanuari 1990. aasta määrusega nr 10 moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Maksuamet. Eesti NSV Valitsuse 25. aprilli 1990. aasta määrusega nr 79 kinnitati Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti põhimäärus. 1998. aastal kinnitati piirkondlike maksuametite – Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva maakonna, Läänemaa, Lääne-Viru maakonna, Narva linna, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare maakonna, Tallinna linna, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna maksuameti – põhimäärused. 1998. aastal jaotati Tallinna Maksuamet Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametiks (Endla 8, Tallinn) ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametiks (Kotzebue 14, Tallinn).

20. detsembril 1990 võttis EV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega viidi sisse ENSV kriminaalkoodeksi muudatused ja täiendused ning sätestati, et tulude varjamise eest karistatakse parandusliku tööga kuni ühe aasta ulatuses või rahatrahviga 300–1000 rubla. EV Riikliku Maksuameti peadirektorile ja tema asetäitjatele anti õigus määrata rahatrahve.

Tolliamet

Venemaa keisririigi tolliametid tegutsesid Eesti alal 1918. aastani, mil nad lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni alguse tõttu. Seejärel jätkas toll 1918. aasta lõpul tegevust uutel alustel Eesti Vabariigi Tolli Peavalitsuse alluvuses. Aastatel 1918–1924 tegutses Tallinna Tollivalitsus, 1924–1932 Tallinna Peatolliamet ja 1932–1940 Tallinna Tolliinspektsioon. Enne teist maailmasõda tegutses Tollipeavalitsus Rahaministeeriumi alluvuses Tallinnas aadressil Uus-Hollandi 4.

Eesti NSV Valitsuse 16. jaanuari 1990. aasta määrusega nr 10 moodustati Eesti NSV rahandusministri valitsemisalas Tolliamet.

1990. aasta augustis otsustas Eesti NSV valitsus:

• kehtestada, et liha, lihasaaduste ja elusloomade väljavedu toimub ainult Eesti Kaubalitsentsiameti välja antud litsentside alusel;
• teha Kaubalitsentsiametile, Tolliametile ja Siseministeeriumile ülesandeks organiseerida liikuvate operatiivkontrolli postide loomine Läti Vabariigi ja Vene NFSV-ga piirnevatel aladel, et kontrollida liha ja lihasaaduste väljaveo litsentside kasutamist ning selleks kehtestatud korrast kinnipidamist.

Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 Kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus, 22. oktoobril 1990 võeti vastu Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus ja 25. oktoobril alustasid majanduspiiril tööd Eesti kontrollpunktid, kelle ülesanne oli rakendada üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontroll.

1. novembrit peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks, sest sel päeval määras valitsuse määrusega 27 alalist kontrollpunkti näiteks:

• Ida-Virumaal Narva I punkt Kulgu sadamas, Narva III kontrollpunkt Tallinna–Leningradi maanteel;
• Põlvamaal Koidula punkt Tartu–Petseri maanteel, Piusa sillal Ulitina–Saatse maanteel (100 m Piusa jõe sillast);
• Pärnumaal Ikla II punkt Tallinn-Riia maanteel;
• Valgamaal Valga I punkt Viljandi maanteel ja Ringtee ristmikul;
• Viljandimaal Mõisaküla Kamara–Mõisaküla maanteel ning Lilli ja Imavere–Drabeši maanteel;
• Võrumaal Vastse-Roosa punkt Võru–Mõniste maanteel, Luhamaa piiripunkt Pihkva–Riia maanteel ja Murati piiripunkt Pihkva–Riia maanteel,

8. aprillil 1991 moodustas Eesti NSV valitsus Eesti majanduspiiri kaitseteenistuse alusel riigiminister Raivo Vare valitsemisalas Eesti Riikliku Piirikaitseameti. 15. juulil 1991 loodi Riikliku Tolliameti ja Riikliku Piirikaitseameti põhjal Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet. 2. mail 1991 kinnitati Tolliameti koosseis ja sellesse kuulusid tolliameti keskaparaat, Vıru, Põlva, Pärnu, Viljandi, Valga, Ida-Virumaa, Narva, Lääne-Virumaa, Tartu, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Harju ja Tallinna tolliinspektuur. Hiljem liideti Tallinna ja Harju inspektuur ning loodi Järva tolliinspektuur. 28. augustil 1991 otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lahutada regionaalse Eesti Vabariikliku Tolliameti NSV Liidu tollisüsteemist ja liita selle Eesti Vabariigi Riikliku Tolli- ja Piirikaitseametiga. 29. augustil 1991 reorganiseeriti Vabariigi Valitsuse määrusega Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseametiks Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas.

1. oktoobril 1991 moodustati Eesti Vabariigi rahandusministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet (Eesti Tolliamet). NSV Liidu Tollikomitee likvideeris Vabariikliku Tollivalitsuse 4. novembril 1991, mille juht oli (1980–1991) Vello Arusaar. Eesti Piiri- ja Tolliamet ning NSV Liidu tollisüsteemi osana tegutsenud Vabariiklik Tollivalitsus ühendati. Eesti Tolliametit juhtisid peadirektor Mati Jürgens ning peadirektori asetäitjad Rein Velling ja (1991–1993) Igor Kristopovitš. Riigi- ja Piirikaitseamet reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti Vabariigi Piirivalveametiks siseministri valitsemisalas.

7. novembril 1997 kinnitas Vabariigi Valitsus oma määrusega Tolliameti põhimääruse, millega nimetati ka senine Riiklik Tolliamet Tolliametiks.

Maksu- ja Tolliamet

1. jaanuaril 2004 ühendati Maksuamet ja Tolliamet neljas etapis Maksu- ja Tolliametiks. Esimeses etapis ühinesid maksuhaldurid ja toimus maksuameti struktuurireform. Teises etapis viidi ellu piirkondlike tolliinspektuuride reform seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Kolmandas etapis ühinesid tolliinspektuurid ja piirkondlikud maksukeskused ning neljandas etapis viidi lõpule ühtse maksuhalduri organisatsioonilised ümberkorraldused. Ühendamise tulemusena moodustati 16 kohaliku maksuameti asemele neli suurt piirkonda, mille keskused asusid Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

2012. aastal muutis Vabariigi Valitsus Maksu- ja Tolliameti töökorraldust puudutavaid määruseid, mille tulemusena läks amet piirkondlikult tegutsemispõhimõttelt üle valdkondlikule. Nelja teeninduspiirkonna asemel jäi üks ühtne piirkond. Muudatuste eesmärk oli muuta Maksu- ja Tolliameti tegevus tõhusamaks.

2013. aastal kolis Maksu- ja Tolliamet uude büroohoonesse Ülemiste Citys.

20. aprillil 2017 võttis MTA kasutusele Cybernetica AS-i arendatud Eesti tollitariifistiku infosüsteemi, mis lihtsustas ettevõtete tegevust ja oli suurim mitmest uuest rahvusvahelise kaubandusega seotud arendusest. Infosüsteem tehti esimesena EL-is kättesaadavaks ka nutirakenduses.

Ülesanded

Ameti ülesanded on

1. riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine;
2. riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine;
3. maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine;
4. enammakstud või hüvitatavate summade tagastamine ja tasaarvestamine;
5. kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine;
6. tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine;
7. maksu- ja tollialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine;
8. riikliku sunni kohaldamine tollieeskirjade ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses;
9. ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine;
10. vaiete menetlemine, kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
11. isikute juhendamine ja informeerimine maksunduse küsimustes ja tolli valdkonnas;
12. ameti teenistujate koolituse (sealhulgas täiendus- ja ümberõppe) korraldamine;
13. oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus;
14. rahvusvahelise maksu- ja tollialase infovahetuse korraldamine;
15. väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete kogumine ja töötlemine;
16. välislepingutega võetud maksu- ja tollialaste kohustuste täitmise tagamine;
17. hasartmängude ja loteriide korralduslubade väljaandmine, loteriide korraldamise üle kontrolli teostamine ning tegutsemine hasartmängujärelevalveasutusena;
18. koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
19. muude ametile õigusaktiga pandud ülesannete täitmine.

Maksuameti, Tolliameti ning Maksu- ja Tolliameti peadirektorid

• 1990–1994 Villar Aron (1935–2023), Maksuameti peadirektor
• 1991– 1993 Mati Jürgens, Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti peadirektor
• 03.11.1993–2002 Rein Talvik, Tolliameti peadirektor
• 1994–1995 Ardo Ojasalu, Maksuameti peadirektor
• 1995–1998 Kalev Järvelill, Maksuameti peadirektor
• 1999–2003 Aivar Sõerd, Maksuameti peadirektor
• 2002–2004 Aivar Rehe (1963–2019), Tolliameti peadirektor
• 2004–2006 Aivar Rehe (1963–2019), Maksu- ja Tolliameti peadirektor
• 2006–2011 Enriko Aav, Maksu- ja Tolliameti peadirektor
• 2011–2016 Marek Helm, Maksu- ja Tolliameti peadirektor
• 1. juuni 2017 – 15. september 2020 Valdur Laid, Maksu- ja Tolliameti peadirektor
• 4. jaanuar 2021 – 19. september 2021 Madis Jääger, Maksu- ja Tolliameti peadirektor
• 1. detsembrist 2021 Raigo Uukkivi, Maksu- ja Tolliameti peadirektor

Maksu- ja Tolliameti juhtkond ja struktuuriüksused

Juhtkond

• Raigo Uukkivi – peadirektor
• Raili Roosimaa – peadirektori asetäitja maksude alal
• Ursula Riimaa – peadirektori asetäitja tolli alal
• Janek Rozov - peadirektori asetäitja arenduste alal

Struktuuriüksused

• Peadirektor
  • Juriidiline osakond
  • Kommunikatsiooni- ja välissuhete osakond
  • Personaliosakond
  • Haldusosakond
  • Sisekontrolli osakond
  • Uurimisosakond
• Peadirektori asetäitja maksude alal
  • Maksuauditi osakond
  • Maksude osakond
• Peadirektori asetäitja tolli alal
  • Tolliosakond
• Peadirektori asetäitja arenduste alal
  • Teabeosakond
  • Teenuste osakond

Välislingid

• Maksu- ja Tolliamet
• Maksu- ja tolliamet kolib Ülemiste Citysse, Delfi Majandus, 15. detsember 2011
• Maksuamet võtab sel aastal kasutusse uue sisselogimisvahendi, Postimees, 26. august 2018