Macquarie saar
| Macquarie saar | |
|---|---|
 Macquarie saare kaart | |
| Koordinaadid | 54° 38′ S, 158° 52′ E |
| Pindala | 128 km² |
| Pikkus | 34 km |
| Laius | 5 km |
| Kõrgeim koht |
Mount Hamilton (433 m) |
  | |
Macquarie saar (ka Macca)[1] asub Vaikse ookeani edelaosas ligikaudu poolel teel Uus-Meremaa ja Antarktika vahel. Saar kuulub Austraalia Tasmaania osariigi haldusalasse ning alates 1972. aastast on sellel loodusreservaadi staatus.
Püsielanikke saarel ei ole, kuid 1948. aastast asub saare põhjarannikul Wireless Hilli jalamil maakitsusel uurimisjaam, mille elanike arv kõigub aasta jooksul 20–40 vahel. Rohkem inimesi saarel ei ela.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]11. juulil 1810 avastas uusi hülgepüügi piirkondi otsinud Frederick Hasselborough asustamata saare.[2] Ta kuulutas leitud saare Suurbritanniale kuuluvaks. Veel samal aastal liideti saar Uus-Lõuna-Walesi kolooniaga.[3] Saar sai nime koloneli Lachlan Macquarie järgi, kes oli 1810–1821 Uus-Lõuna-Walesi kuberner. Hasselborough leidis saarelt "muistse tegumoega" vraki, mis andis alust arvata, et saart olid juba varem külastanud polüneeslased või keegi teine.[4]
Esimese Macquarie saare kaardi koostas Fabian Gottlieb von Bellingshausen, kes uuris piirkonda Venemaa keisri Aleksander I ülesandel. Bellingshausen maabus saarel 28. novembril 1820, määras selle koordinaadid ja tegi hülgeküttidega vahetuskaupa, saades neilt rummi ja toidu vastu kohaliku loomastiku näidiseid. Pärast saare avastamist alanud küttimine viis 1919. aastaks algul saare hülged ja siis pingviinid väljasuremise äärele.[2] Saarel ja seda ümbritseval merel valitsesid nii karmid olud, et plaan rajada sinna sunnitöölaager jäeti katki.[4]
Aastal 1890 andis Uus-Lõuna-Wales saare Tasmaania haldusse.[3] 1902–1920 oli saar renditud Joseph Hatchi õlitööstusele, mille tooraineks olid pingviinid.
1911–1914 oli saar Australaasia Antarktika-ekspeditsiooni baas. 1911–1915 töötas saarel ka ilmajaam. 1933 muudeti saar looduskaitsealaks ja 1972 anti sellele loodusreservaadi staatus.[5]
5. detsembril 1997 lisati Macquarie saar eelkõige tema geoloogilise omapära tõttu UNESCO maailmapärandi nimistusse.[5]
23. detsembril 2004 tabas saart maavärin magnituudiga 8,1, mis ei tekitanud siiski märkimisväärset kahju.[6] See oli 2004. aasta tugevuselt teine maavärin maailmas, jäädes maha üksnes 2004. aasta India ookeani maavärinast, milles hukkus sadu tuhandeid inimesi.
12. aprillil 2008 toimus saare lähistel Macquarie rikkevööndis maavärin magnituudiga 7,1.[7] See oli selle aasta tugevuselt 9. maavärin maailmas.
Pinnamood ja suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Macquarie saar on Macquarie aheliku veepealne osa. Saar asub India-Austraalia laama ja Vaikse ookeani laama piiril. Macquarie saar on ainus koht maailmas, kus vahevöö kivimid paljanduvad merepinna tasemel. Tänu sellele valiti saar ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.[8]
Macquarie saar on ligikaudu 34 km pikk ja 5 km lai; saare pindala on 128 km².[2] Saare lähistel asub kaks väiksemat saarestikku, Judge'i ja Clerki saared 11 km põhjas ning Bishopi ja Clerki saared 33 km lõunas. Viimane on ühtlasi Austraalia kõige lõunapoolsem maa-ala (Austraalia Antarktika välja arvatud).
Macquarie saar jaguneb kaheks 150–200 m kõrguseks platooks, mida ühendab kitsas ja madal sadul. Saare kõrgeimad tipud on kirderannikuahelikus asuv 385 m kõrgune Elderi mägi ning lõunas olevad 410 m kõrgused Hamiltoni ja Fletcheri mägi.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]
Meri muudab Macquarie saare kliima mõõdukaks. Kõige kõrgemad temperatuurid saarel on mõõdetud detsembris ( 14,4 °C) ja jaanuaris ( 13,6 °C). Kuid ka kõige külmematel kuudel juulis ja augustis on mõõdetud vastavalt 8,3 ja 8,5 °C. Kõigi kuude keskmised temperatuurid on märgatavalt üle nulli. Vaatamata sellele on juuni ja oktoobri vahel lumesadu tavaline ja võib esineda isegi suvel. Kõige madalamad temperatuurid saarel on mõõdetud juulis (−9,4 °C) ja augustis (−8,9 °C). Jaanuar on ainus kuu, kus miinuskraade pole mõõdetud ( 0,6 °C).
Sademete hulk jaguneb aastas üsna ühtlaselt ja on keskmiselt 968 mm aastas. Kõige sajusemad kuud on märts (100 mm) ja aprill (93 mm), kõige kuivemad on juuli ja november (72 mm).
Macquarie saar on päikesevaesemaid piirkondi maailmas. Keskmine päikesepaiste hulk on napp 856 tundi aastas; Fääri saarte pealinn Tórshavn on 884 tunniga selles arvestuses lähim konkurent, olgugi et paljude piirkondade kohta vastavad andmed puuduvad (näiteks Lõuna-Tšiili ja Aleuudid). Kõige päikesepaistelisemad kuud on jaanuar (115 tundi) ja detsember (109 tundi), kõige päikesevaesemad on juuni (18 tundi) ja juuli (25 tundi).
Elustik
[muuda | muuda lähteteksti]
Saare taimestik sarnaneb teiste lähisantarktiliste saarte omaga. Eriti sarnased saared on need, mis asuvad Uus-Meremaast lõunas. Taimed kasvavad harva kõrgemaks kui 1 m, ainult puhmaid moodustav nurmikas Poa foliosa võib varjulistes kohtades kasvada rohkem kui 2 m kõrguseks. Saarel leidub üle 45 soontaimeliigi ja rohkem kui 90 liiki lehtsammaltaimi, samuti rohkelt helviksammaltaimi ja samblikke. Puittaimi saarel ei kasva. Saarel on viis põhilist taimkattetüüpi: aas, tundra, soo, raba ja mägitundra. Saarel leidub sügavaid urbseid turbarabasid, kus vaba vee laikude vahel kasvavad rohttaimed.[9] Saarel leiduvate endeemsete taimede hulka kuuluvad mätast moodustav araalialine, asorell Azorella macquariensis, kõrreline Puccinella macquariensis ning käpalised Nematoceras dienenum ja Nematoceras sulcatum.
Loivalistest elavad saarel lähisantarktika merikaru, antarktika merikaru, uusmeremaa merikaru ja lõuna-lonthüljes, igaühest neist üle 80 tuhande isendi. Lindudest paljunevad üksnes Macquarie saarel kuldkiird-pingviini ja lõunakormorani kohalik alamliik. Lisaks paljunevad saarel arvukalt kuningpingviinid, kaljupingviinid ja eeselpingviinid. Kokku pesitseb saarel kolm ja pool miljonit lindu 13 liigist ja sellepärast kuulutas BirdLife International Macquarie saare tähtsaks linnualaks.[10]
Looduslik tasakaal
[muuda | muuda lähteteksti]
Saare looduslik tasakaal lõi kõikuma kohe pärast esimeste eurooplaste tulekut. Saarel elavaid merikarusid, lonthülgeid ja pingviine tapeti nende nahkade ja traani pärast. Laevadega tahtmatult kaasa toodud hiired ja rotid kohanesid kiskjate puudusel uue koduga kiiresti. Näriliste menüüsse kuulusid ka linnupojad. Viimaks toodi kahjuritega võitlemiseks saarele kassid, et hiired ja rotid ei kahjustaks inimeste toiduvarusid. 1870. aasta paiku jätsid hülgekütid saarele küülikud, et need paljuneksid ja tulevastele küttidele toidupooliseks saaksid. 1970. aastateks oli saarel ligi 130 000 küülikut, kusjuures nad olid tekitanud taimestikule tohutut kahju.[11]
Hiirte ja rottide hävitamiseks saarele toodud kassid põhjustasid omakorda suurt kahju kohalikele merelindudele. Kasside arvele läks igal aastal ligi 60 000 linnu hukk. 1985. aastast alates tehti pingutusi saarelt kasside kõrvaldamiseks. Viimased saare ligi 2500 kassist hävitati 2000. aasta juunis. Merelindude asurkonnad hakkasid pärast seda kiiresti toibuma, kuid rotid ja küülikud jätkasid oma laastamistööd.[12]
1980. aastate alguseks oli küülikute asurkond suudetud viirushaiguse müksomatoosi abil vähendada kümnele tuhandele, kuid täielikult hävitada neid ei õnnestunud.[13] Küülikute arvukus tõusis aastatega taas sajale tuhandele.[13] Küülikud on hävitanud suure osa saare taimestikust. See põhjustab pinnase erosiooni ja soodustab varinguid, hävitades nõnda lindude pesi. Suur osa saare rannajärsakutest on taimestiku hävimise tõttu erodeerumas.
2006. aasta septembris toimus saare idaküljel Lusitania lahes maalihe, mille tagajärjel hävis osaliselt suur pingviinide pesitsuskoloonia. Maalihke põhjuseks peeti tugevate kevadvihmade ja küülikute hävitustöö hukutavat kombinatsiooni.[14]
13. jaanuaril 2009 avaldas Briti Ökoloogiaühingu rakendusökoloogia ajakiri artikli, mille järgi aitas küülikute laiale levikule saarel kaasa kasside hävitamise programm.[15] Kuid sama ajakirja hilisemas numbris väitsid teised teadlased, et küülikute paljunemist soodustasid paljud asjaolud, mille seas kasside puudumine oli suhteliselt vähetähtis.[16]
2007. aasta juunis sõlmisid Austraalia föderaalvalitsus ja Tasmaania osariigi valitsus kokkuleppe ühiselt rahastada näriliste ja jäneseliste täieliku hävitamise programmi, et kaitsta Macquarie saare staatust UNESCO maailmapärandi kohana.[17] Programmi eelarve on 24,6 miljonit Austraalia dollarit.[18] Selleks kasutatakse samasugust meetodit nagu Uus-Meremaa kasutas Campbelli saare puhastamiseks.[18] Alguses püütakse närilisi massiliselt söödaga[18] ja ülejäänud püütakse kinni eriväljaõppega koerte abil.[19] Saare puhastamiseks kulub plaani järgi 7 aastat.[20] Kuid juba 2012. aasta 13. veebruaril teatas ajaleht The Australian, et küülikud, rotid ja hiired on saarelt peaaegu hävitatud.[21]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Macquarie Island" (inglise keeles). Australian Antarctic Division. 14. november 2011. Vaadatud 6. märtsil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 Scott, Keith (1993). The Australian Geographic book of Antarctica. Terrey Hills, New South Wales: Australian Geographic. Lk 14. ISBN 1862760101.
- ↑ 3,0 3,1 "Australian Antarctic Territory" (inglise keeles). www.worldstatesmen.org. 2000. Vaadatud 6. märtsil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 "Macquarie Island: a brief history" (inglise keeles). Australian Antarctic Division. 30. juuni 2011. Vaadatud 6. märtsil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 5,0 5,1 "History of the Reserve" (inglise keeles). Parks & Wildlife Service. 7. oktoober 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. märts 2011. Vaadatud 6. märtsil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Antarctic expeditioners unscathed by earthquake" (inglise keeles). ABC News. 24. detsember 2004. Vaadatud 7. märts 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ USGS Report
- ↑ "Macquarie Island" (inglise keeles). UNESCO. Vaadatud 7. märtsil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Croft, J.R.; & Richardson, M.M. "Macqauarie Island – a report on a short visit". Australian National Botanic Gardens. Vaadatud 6. märts 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Important Bird Areas factsheet: Macquarie Island. Alla laaditud saidilt http://www.birdlife.org 24. detsembril 2011 (inglise keeles)
- ↑ David Adam (12. jaanuar 2009). "Macquarie Island faces 'ecosystem meltdown' after conservation efforts backfire" (inglise keeles). The Guardian. Vaadatud 6. märtsil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Nick Squires (22. jaanuar 2007). "Cull upsets island's ecological balance" (inglise keeles). The Daily Telegraph. Vaadatud 7. märts 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 13,0 13,1 Australian Broadcasting Corporation Fears for sub-antarctic island plagued by rabbits 15. juulil 2006 (inglise keeles) Vaadatud 5. aprillil 2007
- ↑ Australian Broadcasting Corporation Rabbits blamed for penguin deaths in landslide 21. oktoobril 2006 (inglise keeles). Vaadatud 5. aprillil 2007
- ↑ "Lessons learned from devastating effects of cat eradication on Macquarie Island". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2009. Vaadatud 26. märtsil 2012.
- ↑ J.E. Dowding, E.C. Murphy, K. Springer, A.J. Peacock, C.J. Krebs "Cats, rabbits, Myxoma virus, and vegetation on Macquarie Island: a comment on Bergstrom et al." Journal of Applied Ecology 46: 1129–1132.
- ↑ Malcolm Turnbull (7. juuni 2007). "Agreement to eradicate rabbits on Macquarie Island" (PDF) (inglise keeles). Austraalia valitsus. Vaadatud 7. märtsil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 18,0 18,1 18,2 Andrew Darby. Up against rats, rabbits and costs 11. aprill 2007 (inglise keeles) Vaadatud 11. aprillil 2007
- ↑ Australian Geographic. Antarctica expedition: Macquarie Island 23. märts 2011 (inglise keeles)
- ↑ Macquarie Island pest removal underway. Parks & Wildlife Service, 4. september 2007.
- ↑ Matthew Denholm. Natives thriving since pests were voted off the island 13. veebruar 2012 (inglise keeles). Vaadatud 27. veebruaril 2012
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Macquarie saar – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis