Lumehekk

Lumehekk (ka lumekaitsehekk^[1], tuisuhekk)^[2] on passiivne lumetõrjevahend, mis takistab tuisu korral lume sadamist teatud kohta, näiteks teele. Kuuskedest lumehekk toimib samal põhimõttel nagu lumeredel (inglise keeles nimetataksegi seda elavaks lumeaiaks ehk lumeredeliks^[3]), see tekitab õhuvoolus turbulentsi, aeglustab tuulehoogu, mistõttu sellega edasi kandunud lumi sajab heki juurde maha.^[4]^[5]

Ajalugu

Lumehekke hakati Eesti teede kaitseks istutama 1930. aastatel.^[6] 1970. aastatel hakati neid liiklusohutuse kaalutlustel, samuti põllumaa tõhusamaks ärakasutamiseks kõrvaldama, kuid paljudes lõikudes on need säilinud tänini.^[7]^[8] 2000. aastatel on lumehekke taastatud, neid peetakse lumetõrjes vajalikuks.^[8]^[9]^[10]

Tõhusus

Lumehekid vajavad hooldamist, neid pügatakse Eestis kord kahe aasta jooksul.^[2] Teisalt näitas USA-s 1991. aastal läbi viidud uuring, et mehaaniline lumekoristus teedelt maksab ligi 100 korda rohkem kui selle tõkestamine näiteks lumeredeliga.^[11]^[12]

Vaata ka

Viited

↑ T. Kanne (26.10.1972). "On rajooni teed head või halvad". Kommunist. Vaadatud 14.12.2022.
↑ ^2,0 ^2,1 "Tuisuhekid on endiselt vajalikud". Uudised. 1. märts 2010. Vaadatud 14. detsembril 2022.
↑ "Living snow fence" (PDF). USA metsandusteenistus. Vaadatud 14.12.2022.
↑ Uudam, Laur (30. november 2022). "Lumeredel tagasi". Õhtuleht. Vaadatud 11. detsembril 2022.
↑ "Eesti ilma riskid" (PDF). Ilmateenistus. 2012. Vaadatud 11.12.2022.
↑ "Võitlus jää ja lumega teedel". tehnikamaailm.ee. 29. detsember 2021. Vaadatud 14. detsembril 2022.
↑ "Võitlus jää ja lumega". Maanteemuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.12.2022. Vaadatud 11.12.2022.
↑ ^8,0 ^8,1 "Teeleht 48.indd". Google. 10. detsember 2006. Vaadatud 14. detsembril 2022.
↑ "Tuisuhekid on vajalikud". Koit. 04.04.2010. Vaadatud 14.12.2022.
↑ "Kliimateadlane: lumetorm polnud eriskummaline, kuid siiski tugevate killast". ERR. 13. detsember 2022. Vaadatud 15. detsembril 2022.
↑ Blackburn, Robert R. (1. jaanuar 2004). Snow and Ice Control: Guidelines for Materials and Methods (inglise). Transportation Research Board. ISBN 9780309087995.
↑ Tabler, Ronald (1991). "Snow Fence Guide" (PDF). SHRP Report. Vaadatud 13.07.2023.

[1] T. Kanne (26.10.1972). "On rajooni teed head või halvad". Kommunist. Vaadatud 14.12.2022.

[Uudised_2010-2] 2,0 ^2,1 "Tuisuhekid on endiselt vajalikud". Uudised. 1. märts 2010. Vaadatud 14. detsembril 2022.

[3] "Living snow fence" (PDF). USA metsandusteenistus. Vaadatud 14.12.2022.

[Uudam_2022-4] Uudam, Laur (30. november 2022). "Lumeredel tagasi". Õhtuleht. Vaadatud 11. detsembril 2022.

[5] "Eesti ilma riskid" (PDF). Ilmateenistus. 2012. Vaadatud 11.12.2022.

[tehnikamaailm.ee_2021-6] "Võitlus jää ja lumega teedel". tehnikamaailm.ee. 29. detsember 2021. Vaadatud 14. detsembril 2022.

[:0-7] "Võitlus jää ja lumega". Maanteemuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.12.2022. Vaadatud 11.12.2022.

[Google_2006-8] 8,0 ^8,1 "Teeleht 48.indd". Google. 10. detsember 2006. Vaadatud 14. detsembril 2022.

[9] "Tuisuhekid on vajalikud". Koit. 04.04.2010. Vaadatud 14.12.2022.

[ERR_2022-10] "Kliimateadlane: lumetorm polnud eriskummaline, kuid siiski tugevate killast". ERR. 13. detsember 2022. Vaadatud 15. detsembril 2022.

[11] Blackburn, Robert R. (1. jaanuar 2004). Snow and Ice Control: Guidelines for Materials and Methods (inglise). Transportation Research Board. ISBN 9780309087995.

[12] Tabler, Ronald (1991). "Snow Fence Guide" (PDF). SHRP Report. Vaadatud 13.07.2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]