1966. aastal, pärast keskkooli lõpetamist tuli ta USA meistriks 440 jardi jooksus (402 m). USA meistriks tuli ta ka kolmel järgmisel aastal, lisaks tuli ta 1968. aastal USA üliõpilaste meistriks.
Esimese maailmarekordi tegi ta 1966, kui osales USA 4×400 m teatejooksumeeskonnas, mis esimest korda purustas 3 minuti piiri (2.59,6). Järgmisel aastal püstitas ta Fresnos 4×200 jardi teatejooksu maailmarekordi (1.22,1).
1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos võitis ta 400 m jooksu (43,86) ja ankrumehena 4×400 m teatejooksu (2.56,1). Mõlemad tulemused olid maailmarekordid, mis püsisid üle 20 aasta, teatejooksu tulemus isegi kauem kui Robert Beamoni 8.90 kaugushüppes. 400 meetri jooksus sai USA kolmikvõidu.
1972. aastal tuli Evans küll USA meistriks, ent olümpia katsevõistlustel jäi alles neljandaks. Selletõttu arvati ta olümpiakoondisse ainult 4×400 meetri teatejooksus ankrumehena. Kuid 400 meetri jooksu medalimehed Vincent Matthews ja Wayne Collett diskvalifitseeriti ebasportliku käitumise pärast autasustamistseremoonial, üks sportlane sai vigastada ning USA 6 ülesantud mehest oli ainult 3 järel, mistõttu teatemeeskond ei saanud osaleda.
Seejärel hakkas Evans elukutseliseks sportlaseks. 1980. aastal anti talle amatööri õigused tagasi, ent ta oli kunagise vormi minetanud ja suutis 400 m joosta vaid 46,5-ga.
Ameerika Ühendriigid
