Lainokk-todi
| Lainokk-todi | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animales |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Siniraalised Coraciiformes |
| Sugukond |
Todilased Todidae |
| Perekond |
Todi Todus |
| Liik |
T. subulatus |
| Binaarne nimetus | |
|
Todus subulatus (G. R. Gray, 1847) | |
Lainokk-todi (Todus subulatus) on siniraaliliste seltsi ja todilaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Liik on endeemne Haiti saarel.[2][3]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Täiskasvanud lainokk-todid on umbes 11–12 cm[3] pikad ja kaaluvad 7–10,2 g. Tegu on suurima liigiga todide perekonnas.[4][5]
Nad on väiksed, kohmaka kehaehituse ja lühikese sabaga linnud. Nende pealmised suled on helerohelised, alumised hallvalged ja kollaka tooniga. Neil on punane kõri ning lame ja pikk nokk.[5]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Liik elutseb Haiti saarel, nii Dominikaani Vabariigis kui Haitis. Elupaikadena eelistavad nad poolkõrbelisi alasid, peamiselt metsad, skrabid, kohviistandused ja mangroovid, mis asuvad tasandikest kuni 1700 meetri kõrgusel merepinnast.[3][6]
Käitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti].jpg)
Lainokk-todid toituvad erinevatest putukatest.[7]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Liigi pesitsusaeg on enamasti alates märtsist kuni juunini. Pesa teevad nad uuristades 1,5 kõrgusel asuvatesse muldvallidesse uru, mis on tavaliselt 30–60 cm pikad ja umbes 3,7 cm laiad.[4] Pesa ehitamisel osalevad nii isas- kui emaslind ning uuristusprotsess kestab septembrist juunini. Nad on valmis jõuliselt oma pesa kaitsma, seehulgas ka inimeste ja manguste eest.[8]
Kurnas on tavalised 1–4 muna, mis on mõõtmetelt tüüpiliselt 15,9–18 mm kõrged ja 13,3–15 mm laiad – väikseimaid kõigist siniraaliste seltsi lindudest. Munad on värvuselt valged ja tähnideta, kuid märgatava läikega ja koguvad tihti hiljem punakaid mustuseplekke. Nad munevad enamasti aprilli ja juuni vahel ning haudeperiood, mille vältel nii isas- kui emaslind tegeleb haudumisega, kestab hinnanguliselt 2–3 nädalat. Sellele järgnev pesitusperiood kestab samuti 2–3 nädalat, misjärel pojad lahkuvad pesast ning vanematepaar läheb lah.[8]
Häälitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Lainokk-todide peamine häälitsus on monotoonselt vilistatud "tirp-tirp-tirp".[3]
Seisund
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 BirdLife International (2012). Todus subulatus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.2.
- ↑ T. S. Schulenberg (2011). "Broad-billed Tody Todus subulatus" (inglise keeles). Cornelli Ülikooli ornitoloogialabor. Vaadatud 1. veebruar 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Raffaele, Wiley, Garrido, Keith & Raffaele 2010, lk 112.
- ↑ 4,0 4,1 "Broad-billed Tody (Todus subulatus)". Handbook of the Birds of the World (inglise keeles). Vaadatud 1. veebruar 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 5,0 5,1 T. S. Schulenberg (2011). "Appearance | Broad-billed Tody Todus subulatus" (inglise keeles). Cornelli Ülikooli ornitoloogialabor. Vaadatud 1. veebruar 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ T. S. Schulenberg (2011). "Distribution | Broad-billed Tody Todus subulatus" (inglise keeles). Cornelli Ülikooli ornitoloogialabor. Vaadatud 1. veebruar 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ T. S. Schulenberg (2011). "Diet and Foraging | Broad-billed Tody Todus subulatus" (inglise keeles). Cornelli Ülikooli ornitoloogialabor. Vaadatud 1. veebruar 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 8,0 8,1 T. S. Schulenberg (2011). "Breeding | Broad-billed Tody Todus subulatus" (inglise keeles). Cornelli Ülikooli ornitoloogialabor. Vaadatud 1. veebruar 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lainokk-todi |
- Raffaele, Herbert A.; Wiley, James; Garrido, Orlando H.; Keith, Allan; Raffaele, Janis I. (2010). Birds of the West Indies. Princeton University Press. ISBN 9781400836185