Laimetsa mõis

Laimetsa mõis (saksa keeles Laimetz) oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval kuulub mõisa ala Järva valda Järva maakonnas.

Ajalugu

Mõis asutati 17. sajandi I poolel ja kuulus koos Jalametsaga Põltsamaa lossipiirkonda, mis oli Herman Wrangeli valduses.

Laimetsa mõisnikud olid 17. sajandil Herman Wrangel, 1640 Niels Dubler, mõisate reduktsiooniga läksid Laimetsa ja Jalametsa mõisad Rootsi riigile ning järgnevalt kuni 1780 Venemaa keisririigi riigimõis, siis kuni 1804 vabahärra Reinhold von Stackelbergi omanduses, 1804–1814 olid Laimetsa ja Jalametsa mõisad Otto Moritz von Engelhardti omanduses.

Pikka aega kuulus see Koigi mõisnikele Grünewaldtidele, olles praktiliselt viimase kõrvalmõis. 1814–1820 oli mõisa pandihärra ning ka Koigi ja alates 1837. aastast Prandi mõisnik Johann Georg von Grünewaldt ja alates 1820 Johann Georg von Grünewaldt, alates 1832 Otto Magnus von Grünewaldt, Johann Georg Ernst von Grünewaldt ja enne 1909–1919 Otto Johann Werner von Grünewaldt.

Laimetsa mõisa kõrvalmõis oli Jalametsa mõis.

Mõisahoonestus

1863. aastal rajati ühekorruseline kivist uusrenessanss-stiilis peahoone. Selle fassaadi kaunistas tugevalt eenduv keskrisaliit, mida nii esimesel korrusel kui ka viilul kaunistasid kolm kaarakent. Viiluotsi ilmestasid ka kaar- ja veerandringikujulised aknad.

Viimane mõisa võõrandamise eelne Laimetsa mõisnik oli Otto Johann Werner von Grünewaldt (1866–1932).

Pärast võõrandamist asus hoones kool. 1980. aastatel oli hoones tulekahju ja sestpeale on mõisahoone varemeis. Ka enamik kõrvalhoonetest on hävinud.

Vaata ka

• Eesti mõisate loend
• Uusrenessanss

Kirjandus

• Hagemeister, Heinrich von (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 199.