Laiend
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; matemaatika mõistete kohta vaata artikleid Hulga laiend ja Korpuse laiend; informaatika mõiste kohta vaata artiklit Failinime laiend |
Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keeles on laiend alistusseose, s.o [[lause moodustaja|moodustaja sõltuvus teisest moodustajast, mõiste. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat moodustajat laiendiks. Alistusseos seisneb sisulistes piirangutes võimalikule laiendile.[1]
Lauses Venna raamat on laual on nimisõnafraasi peasõnaks raamat ning seda täpsustab laiend venna.
Laiendid
[muuda | muuda lähteteksti]Sihitis on tegusõna laiend, mis väljendab kellele või millele on tegusõnaga väljendatud tegevus suunatud. Näiteks: Vanaema keetis putru.
Öeldistäide on verbi olema laiend, mis väljendab kes, mis või missugune on lauses alusega tähistatu. Näiteks: Kass on kollane.
Määrus on omadussõna või määrsõna laiend, mis väljendab tegevuse aega, kohta, viisi, põhjust. Näiteks: Kell on üsna palju; Ta oli kärme vihastama.[2]
Täiend on nimisõna laiend. Näiteks: Pikk mees.
Laiendite põhiliigid
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi saab eristada kahesuguseid laiendeid:
- seotud laiendid on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. Näiteks: Ma kohtusin sõbraga.
- vabad laiendid on põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. Näiteks: Olin toas üksi; Vestlesin toas sõbraga.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Tartu Ülikool
- ↑ Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Rossi 1997. Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Sihtasutus.
- ↑ Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Ülle Viks, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Reet Kasik, Helle Metsalang, 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.