Lahustuvus vees
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2012) |
Lahustuvus vees ehk vees lahustuvus on suurus, mis iseloomustab mingisuguse keemilise aine võimet teatud temperatuuril vees lahustuda. Lahustuvust väljendatakse sageli lahustunud aine massina 100 g vee kohta. Näiteks metaani lahustuvus vees on 42 mg/l (temperatuuri juures 10 °C)[1] ehk 100 g vee kohta vastavalt 4,2 mg.
Mitmete tahkete ainete kohta kehtib reegel, et mida kõrgem on vee kui lahusti temperatuur, seda paremini aine lahustub. Nii kasvab temperatuuri tõustes mitmete soolade lahustuvus, sest soolade kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat.[2] Samas gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõustes kahaneb, sest gaaside lahustumine vees on eksotermiline protsess ning vastavalt Le Chaterlier' printsiibile nihkub selle tasakaal temperatuuri tõustes lähteainete tekke suunas.[3]
Rasklahustuvate anorgaaniliste ainete, eriti soolade ja aluste puhul, kasutatakse lahustuvuse kvantitatiivseks iseloomustamiseks lahustuvuskorrutise mõistet.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Methane in Water". www.purewateroccasional.net. Vaadatud 16. veebruaril 2023.
- ↑ "16.4: How Temperature Influences Solubility". Chemistry LibreTexts (inglise). 27. juuni 2016. Vaadatud 16. veebruaril 2023.
- ↑ "Temperature Effects on the Solubility of Gases". Chemistry LibreTexts (inglise). 2. oktoober 2013. Vaadatud 16. veebruaril 2023.