Laeva jõgi
Laeva jõgi | |
---|---|
Lähe | Kassinurme küla lähedal |
Suubub | Emajõkke |
Valgla maad | Eesti |
Valgla pindala | 275,2 km² |
Pikkus | 49,3 km |
Laeva jõgi on jõgi Jõgeva- ja Tartumaal, Emajõe vasakpoolne lisajõgi.
Laeva jõgi saab alguse Kassinurme küla lähedal olevast allikast ja suubub Emajõkke. Jõe pikkus on 49,3 km ja valgla 275,2 km².
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandi alguses rajati Laeva jõe alamjooksu ja Emajõe vahele nn. Laeva kanal, mis kujunes sisuliselt uueks jõe alamjooksuks. Kuigi kanali rajamise põhjuseks võis olla ka maaparandus, osutus rajatud kanal metsamaterjali parvetamist hõlbustavaks vahendiks.[1] Puurmani ümbruskonnast pärineva puidu veoks oli see trass parem, kui pikem marsruut mööda Pedjat ja Emajõge. Trass kujunes Eesti tähtsaimaks metsaveoteeks, kuni Käreverre rajatud sild selle lõhkus. Suurvee ajal oli silla all lotjadele ja praamidele liialt vähe ruumi, kui aga veetase oli madalam, oli jões laevaliikluseks liialt vähe vett. Nii pidid laevad kanalisse silla juurde sisse sõitma, et teostada ümberlaadimist. Metsamaterjalist tohtis nimelt suurematel jõgedel (seega ka Emajõel, kuhu Laeva jõgi suubus) parvetada vaid parvedeks kokku seatud palke, väiksemat metamerjali tohtis vedada vaid laevadel.[2] Tänapäeval Laeva kanalit puidu parvetamiseks ei kasutata.[1]
Jõe loodusliku seisundi taastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Ülemjooksu korrastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2008–2009 tehti Laeva jõe ülemjooksul korrastustöid kokku 24,6 km pikkusel lõigul. Kanalis olevatele jõelõikudele rajati kärestikke ja väikseid ülevoole. Voolusängi paigaldati kive üksikult ja rühmadena. Jõesäng puhastati voolutõketest ja kohati setetest, jõkke suubuvatele kraavidele rajati settebasseine. Settekoormuse vähendamiseks rajati tõkestava kärestiku abil luhale ülevool. Koogi ja Veski paisjärvedele rajati 270 m ulatuses kalapääse.[3]
Alamjooksu taastamine
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandi alguses rajati Laeva jõe alamjooksu ja Emajõe vahele metsamaterjali parvetamise hõlbustamiseks kanal,[4] mille valmimisel hakkas vana jõesäng (tänapäeval Karisto oja) kinni kasvama, sest suurem osa veest voolas uude kanalisse. Ummuksisse jäämise tõttu ei pääsenud kalad enam varasematele kudemisaladele.[5] Jõe alamjooksu seisukorda on 2010. aastatel (viimased tööd tehti 2018. aastal) taastatud mitme projektiga, mille käigus on puhastatud 8 km ulatuses vana jõesängi. Samuti on võsast puhastatud 13 hektarit luhakoelmuid. Laeva jõe taaselustamise projekti raames on jõkke asustatud üle 12 000 isendi noori tõugjaid.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 https://www.ibun.ee/laeva-joe-taastamisest-ja-uleujutusohuga-seotud-riskide-maandamiskava/ Laeva jõe taastamisest ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava]
- ↑ Liisa-Lota Kaivo Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi Eesti Loodus nr 2012/9
- ↑ Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm www.envir.ee
- ↑ Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi Veetee EL 2012/9
- ↑ Laeva jõe taastamisest ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava www.ibun.ee
- ↑ Alam-Pedja vee-elupaikade mitmekesisuse taastamine – Laeva jõe taaselustamine
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Laeva jõgi keskkonnaportaalis