Laadjala
| Laadjala | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: 5,85 km² | |
Elanikke: 63 (1.01.2019)[1]  | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 4007[2] | |
| Koordinaadid: 58° 19′ N, 22° 33′ E | |
  | |
 |
Laadjala on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Aastatel 2014–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Lääne-Saare vallas.
Küla asub Upa-Leisi maantee ääres, Kuressaare linnast 8 km kaugusel. Mõned talud paiknevad ka hajali Põduste jõe lähedal.
Küla suurus on 585 ha. 1. veebruaril 2011 elas külas rahvastikuregistri andmetel 52 inimest. Külaelu on saanud uue hingamise seoses külamaja (taastatud tõllakuuri) valmimisega 2008. aastal.
Naaberkülad on Maleva, Meedla, Tahula, Kiratsi, Mõisaküla, Upa ja Sikassaare.
Külas tegutsevad Laadjala Küla Arenduse Selts ja Laugi Jahiselts.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Laadjala küla püsiasustus hakkas kujunema seoses Laadjala karjamõisa asutamisega pärast kogu maad laastanud Põhjasõda. Esimesed andmed Laadjala (Ladjall) mõisast pärinevad aastast 1738. Selle majandamiseks vajalikud töötegijad asustati mõisamaade ääremaale. Aastal 1770 asutati Laadjala mõisa baasil nn hospidali mõis, mille tuludega kaeti parandamatult haigete inimeste eest hoolitsemise kulusid. Laadjala mõisa peahoone ehitati aastal 1831. Aastal 1918 ehitati mõisa peahoone koolimajaks, kool lõpetas tegutsemise aastal 1970.
20. sajandi algul oli Laadjala külas 15 mõisatöölise majapidamist. 1909. aastal oli Laadjalas 370,33 tiinu mõisa- ja 1082,99 tiinu talumaad.[3] 1924. aastal mõõdeti mõisa maad 15–20 ha suurusteks kruntideks. Sel moel tekkis vanasse Laadjala külla juurde uusi asundustalusid. Vanade elukohtade uuendamise ja uute ehitamise tulemusel kujunes 1940. aastaks välja uus Laadjala küla, kus oli 25 majapidamist.
2014. aastani kuulus küla Kaarma valda.
Ajaloolisi objekte
[muuda | muuda lähteteksti]- Laadjala mõis. Hilisem algkool (Mõisa talu)
- Mõisa tõllakuur, praegune külamaja (Kalju talu)
- Mõisa väravahimaja (Jõe talu)
- Endine meiereihoone – eraldati mõisa maadest Laadjala Piimaühistule. Meiereihoone lammutati 1950. aastate algul ja kasutati aurukatla kütteks.
- Kooli talu (majas asus Laadjala kauplus)
- Keldrimägi (endine mõisakeldri asupaik)
- Korstnamägi (pärimuslik pühapaik)
- Püha allikas (täpne asukoht teadmata)
- Tondikivi (endine Saadu talu)
- Laadjala jõgi ja sild (Laadjala ja Upa vaheline piir)
Talud
[muuda | muuda lähteteksti]Igama Hargi, Igama Niidi, Jõe, Jõeniidi, Kalda, Kalju, Kasemetsa, Kivi, Kooli, Kopli, Loigu, Metsa Johani, Metsa Kristjani, Mõisa, Mäe, Nurga, Niidi, Põllumaja, Süleniidi, Sülla, Tehvena, Uus Kungla, Uusi ja Vainu.
Endised taluasemed: Allika, Igama, Kaasiku, Kõrts(i), Maki-Antsu Kõrts, Põlde, Rumma, (Tondi-)Saadu, Vidriku, Ärbli.
Vanim teadaolev elupaik Laadjala külas oli Saadu talu (ka Tondi, Tondi-Saadu), vana elumaja ehitati 1775. aastal. Lähim talu tänapäeval on Metsa-Johani. Saadu talus elas 18.–19. sajandi vahetusel mõisa nahaparkal Lorendson. Talu jäi tühjaks 20. sajandi keskel.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ "Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus." Tartus, 1934.
- ↑ Juhan Vahe "Laadjala küla kroonika". Laadjala Arenduse Selts, 2001.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Laadjala külaselts tähistas enne jõule oma kümnendat aastapäeva (Meie Maa, 3.01.2008)
- Laadjala küla plaan (foto)
- Laadjala mõisa meierei 1973 (muinas.ee fotokogu).
- Koorejaamade rasvaproovide tegemine Laadjala meiereis 1930. aastate lõpul (Nikolai Königsfesti foto).
