LSD
|
See artikkel räägib narkootilisest ainest. LSD-testi kohta statistikas vaata artiklit Vähima olulise erinevuse test. |
LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (inglise keeles Lysergic acid diethylamide; teised nimetused LSD-25, hape, mark, ellekas, Ruut, reis, trip) on poolsünteetiline hallutsinogeenne psühhedeelikum ning psühhoanaleptikum.
See on lüsergamiidide hulka kuuluv keemiline ühend, mida sünteesitakse harilikust tungalterast saadavatest ühenditest.
LSD on serotoniini retseptorite 5-HT2A agonist, millel on dopaminergiline toime.
LSD sünteesis esimesena 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis šveitslasest keemik Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelsed omadused. 1950.–1960. aastatel kasutati LSD-d tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, seejärel ka mujal maailmas.
LSD populaarsuse tippaeg oli hipiajastul.
Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood (trip) kestab 6–12 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Uimasti tarvitajat võib iseloomustada ka hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine.
LSD tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega, samuti on LSD tarvitamisest raske saada üledoosi, sest surmav annus on tavalisest annusest tuhandeid kordi suurem. Jaanus Harro on raamatus "Uimastite ajastu" öelnud: "..küll aga võib kaotada võimu enda üle. Kui närvihälvitite maailmale ongi võõras kihutav sund uue annuse järele, siis omamoodi sõltuvust võib neidki tarbijaid vaadates näha. [---] Nii et on siiski põhjust kõnelda käitumusliku ja sotsiaalse sõltuvuse tekkimisest."[1]
LSD tarvitamisel tekkiv reaalsustaju kadu ja hallutsinatsioonid võivad põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende ajel tegutseb.
19. aprillil tähistavad neuropsühhofarmakoloogia entusiastid kogu maailmas nn jalgrattapäeva (Bicycle Day). Nimelt manustas Šveitsi keemik Albert Hofmann just sel kuupäeval 1943. aastal enda arvates väikese koguse (250 mikrogrammi) tungalterast sünteesitud ühendit LSD-25. Aine hakkas talle mõjuma teel laboratooriumist koju jalgrattasadulas.
Kasutatud allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Albert Hofmanni nekroloog
- Hallutsinogeenid narko.ee veebilehel
- LSD mõjusid uuriti esmakordselt ajuskanneritega
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jaanus Harro "Uimastite ajastu", TÜ kirjastus 2006. lk 172
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaanus Harro "Uimastite ajastu", TÜ kirjastus 2006