Lõuend
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2010) |
Lõuend on lina-, kanepi- või džuudikiududest kootud labase sidusega riie, millele pärast alusraamile kinnitamist ja kruntimist tehakse maaling.
Lõuendile maalimine
[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 18. sajandist tõrjus lõuend kõik ülejäänud materjalid kõrvale ning muutus populaarseimaks alusmaterjaliks, eriti õlimaalidele. Lisaks lõuendile kasutatakse ka kartongi ja vineeri.
Lõuendi üheks eeliseks on, et maalitud lõuendi saab alusraamilt maha võtta ja kokku rullida. Samas on lõuend on kergesti lõhutav. Teda saab lõigata, läbi torgata, käristada. Lisaks reageerib lõuend õhuniiskusele ja temperatuurile.
Kõige vastupidavam on linane lõuend, sellest järgmine kanepine lõuend. Puuvillane lõuend jääb oma omadustelt eelpool nimetatuile alla. Linane lõuend võib õli toimel hapraks muutuda, kanepine kipub õhu ja niiskuse käes pruunistuma.
Heale lõuendile esitatakse kindlad nõudmised. Vastu valgust vaadates on hea lõuend igalt poolt ühtlase koega, selle pealispind ei ole liiga karvane. Niisutamine ei tohi teda tumedamaks muuta ning ta peab imema vett ühtlaselt. Tavaliselt on lõuend apreteeritud, see tähendab tärklisekliistriga läbi immutatud. Tänu sellele muutub lõuendi pind tihedamaks, tugevamaks ja siledamaks.
Enne maalima hakkamist tuleb lõuend kindlasti kinnitada alusraamile. Seda nii maalimise kergendamiseks, kui ka lõuendi paremini säilimiseks.
Tänapäeval on võimalik osta nii krunditud kui ka kruntimata lõuendeid.