Kveenimaa
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2017) |
Kveenimaa (muudes keeltes ka Kvenland, Kvänland, Cwenland ja Kænland) on piirkond.
Kveenimaa, s.o Peräpohjola ehk Pärapõhjala ning rootsi keeles Norrbotten vastab enam-vähem ajalooallikatest tuntud Kainuu aladele.
Algset olnud suurem maa-ala, kattis pool praegusest Rootsi riigist ja ulatus nn Sabme, s.o saamide asualani Põhjalas. Soome pool Põhjalahte ehk Botnia lahte ulatus see ala aga peaaegu Turu linna haldusaladeni välja[1].
1070. aasta paiku on maininud kroonik Bremeni Adam, et maal, mida valitsetakse Helsinglandist ja kus elavad nn skrithifinnid (suusataja-laplased?), on „naiste maa“, Terra feminarum, (rootsi keeles en kvinna – naine)[2]. Kveenimaa nimi olevatki seotud asjaoluga, et sealsed mehed, kelle elualaks oli jahipidamine, jäid oma n-ö Põhja-retkedel kauaks kodust ära ning majapidamine oli naiste kanda.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Usutlus meäkeelse rahva vaimse juhi Bengt Pohjaneniga". Maavalla Koja veebileht.
- ↑ "Teabelisa: meälased ja kveenid". Sirp.