Kutsehaigus
Kutsehaigus on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi mistahes haigus, mille kõige olulisemaks põhjuseks on kokkupuude tööga seotud riskiteguritega.[1] Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on kutsehaigus selline haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.[2] Kutsehaigusi eristatakse tööst põhjustatud haigustest, millel on mitu põhjustavat tegurit, sealhulgas nii töökeskkonnaga seotud kui ka muid soodustavaid tegureid (nt suitsetamine).
Eestis on sotsiaalminister kehtestanud kutsehaiguste loetelu.[3] Selle järgi eristatakse järgmisi kutsehaigusi:
- respiratoorsed kutsehaigused – sissehingatavast tolmust (nt asbest, silikaattolm, söetolm, tahm, puidutolm jm) põhjustatud haigused ja kasvajad;
- kutsenakkushaigused ja -parasiithaigused – töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite põhjustatud infektsioon- ja parasiithaigused, nt viiruslik hepatiit, HIV, tuberkuloos jm;
- töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused – nt soojuskiirgusest või ultraviolettkiirgusest põhjustatud silmahaigused, vibratsioonist põhjustatud haigused, müra tagajärjel tekkinud kuulmislangus või kurdistumine, füüsilisest ülekoormusest tingitud lihaste ja kõõluste haigused;
- kutsenahahaigused ja nahakasvajad;
- töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused.
Kutsehaiguste loetelu ei ole siiski lõplik, ka loetelus nimetamata muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid võivad olla kutsehaiguse põhjuseks.
Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, tuginedes andmetele töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.