Mine sisu juurde

Kusti Nõlvak

Allikas: Vikipeedia
Kusti Nõlvak
Isikuandmed
Kodakondsus Eesti
Sünniaeg 6. november 1991 (33-aastane)
Sünnikoht Tartu
Kasv 189 cm
Rannavõrkpalliinfo
Endised võistkonnakaaslased
2015–2024 Mart Tiisaar
Klubiandmed
Positsioon sidemängija
Koduklubi Eesti Bigbank Tartu
Särginumber 5
Klubikarjäär
2009–2010 Eesti Selver Tallinn
2010–2016 Eesti TTÜ
2024– Eesti Bigbank Tartu
Koondisekarjäär
2008–2011 Eesti noortekoondised
2011–2015 Eesti võrkpallikoondis
Uuendatud seisuga: 26.11.2024

Kusti Nõlvak (sündinud 6. novembril 1991 Tartus[1]) on eesti võrkpallur. On mänginud Eesti võrkpallikoondises. Ta keskendus rannavõrkpallile aastatel 2015–2024 paarilise Mart Tiisaarega. Hooajast 2024/25 naasis ta saalivõrkpalli juurde ning liitus Eesti meistriliiga klubiga Bigbank Tartu.[2]

Sportlaskarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorteklassid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kusti Nõlvak tegeles noorena erinevate spordialadega (sh ujumine, kergejõustik, jalgpall ja tennis), kuid viiendas klassis hakkas tõsisemalt tegelema võrkpalliga.[3]

Aastatel 2008–2011 kuulus ta Eesti omavanuste noortekoondisse (sündinud 1991 ja hiljem), keda treenisid Egon Edo ja Villi Vantsi.[4] Ta osales koondisega omavanuste EM-valikturniiril, kuid finaalturniirile ei pääsetud.

Ta on kroonitud 2010. aastal Eesti U20 vanuseklassi Eesti meistriks rannavõrkpallis koos Mihkel Tanilaga.[5]

Eesti võrkpallikoondis

[muuda | muuda lähteteksti]

Kusti Nõlvak kuulus Eesti võrkpallikoondisse aastatel 2011–2015 ning esindas Eestit 21. kohtumises.[6] Ta kuulus koondise kandidaatide hulka 2011. aasta kevadel EM-finaalturniiri eel ning talvel olümpiamängude valikturniiri eel.[7][8] Esmakordselt koondise kutse sai ta 2012. aasta kevadel.[9] Sel perioodil oli koondise kindel põhisidemängija Kert Toobal ning Nõlvak konkureeris tihedalt koondise koha pärast Martti Keelega.[10][11][12][13]

Klubivõrkpall

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõlvak liitus vaid 17-aastasena hooajal 2009/10 Eesti meistriliiga suurvalitseja Selver Tallinnaga.[14] Tugevuselt teises eurosarjas, CEV Cupil, jõuti 1/8 finaali. Kohalikul tasandil võideti kõik võimalikud tiitlid: Balti liiga, Eesti meistrivõistlused ja Eesti karikavõistlused.[5] Nõlvak täitis meeskonnas Deniss Petrovsi kõrval teise sidemängija rolli ning mänguaega sai vähe.

Hooajaks 2010/11 otsustas ta klubi vahetada ning liitus TTÜ võrkpallimeeskonnaga, keda esindas kuuel järjestikusel hooajal.[15] Sellel perioodil võideti korra Balti liiga (2012/13) ning Eesti karikavõistlused (2013/14). Samuti saadi korra hõbe Eesti karikavõistlustel (2014/15), kahel korral pronks Eesti meistrivõistlustel (2012/13 ja 2014/15) ning korra pronks Balti liigas (2014/15).[5] Nõlvak oli meeskonna põhisidemängija ning valiti Balti liiga parimaks sidemängijaks hooaegadel 2012/13 ja 2014/15.[16][17] Hooaja 2013/14 teine pool jäi Nõlvakul selja diski vajumise tõttu suuresti vahele ning ta käis kahel operatsioonil.[18][19]

Rannavõrkpall

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta sügisel teatasid Eesti saalivõrkpallikoondislased Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar, et on võtnud vastu otsuse jätkata sportlaskarjääri rannavõrkpalluritena.[20]

Nad tegid MK-debüüdi 2016. aasta veebruaris Iraanis, Kīshi saarel, kus kvalifikatsioonist edasi ei saadud.[21] Sama aasta mais saadi esmakordselt MK-etapil põhiturniirile, kui Sotšis toimunud MK-etapile saadi FIVB poolt wild card.[22] Sellel võistlusel saadi kirja MK-etapil esimene geimivõit (Venemaa paari Oleg Stojanovski ja Artjom Jarzutki vastu).[23] 2019. aasta augustis jõuti esmakordselt kolme tärni MK-etapil (Jurmalas, Lätis) finaali, kus kaotati 0:2 Aleksandrs Samoilovsile ja Janis Šmedinsile.[24] 2020. aasta augustis võideti Leedus, Vilniuses toimunud ühe tärni MK-etapp, kus finaalis võideti 2:1 Robert Juhnevici ja Artur Vasiljevi.[25] Kõige tugevamal, Elite 16, MK-etapil saadi parima tulemusena 2022. aasta juunis 4. koht [26]

2019. aastal pääseti esmakordselt Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kus koatati kõik 3 kohtumist ning saadi kokkuvõttes 25. koht.[27][28] 2020. aasta EM-il kaotati alagrupis kaks peetud kohtumist ning saadi taas 25. koht.[29] 2021. aasta EM-il jõuti esmakordselt alagrupist edasi, kuid kaotati 1/16 finaalmäng ning lõpetati turniir 17. kohaga.[30][31] 2022. aasta EM-i eel saavutatud tugevad tulemused seadsid mängijate ootused kõrgele.[32] Oma alagrupist pääseti teisena 16. parema sekka, kuid langeti konkurentsist kaheksandikfinaalis ning said lõppkokkuvõttes 9. koht.[33][34] 2023. aasta EM-il saadi alagrupist kolmanda kohaga edasi, kuid kaotati vaheringis ning jäädi võistlustel 17. kohale.[35]

Maailmameistrivõistlustele pääseti esmakordselt piisavalt heade FIVB punktide toel 2022. aasta võistlustel.[36] Võideti oma alagrupp ning lõpuks jõuti välja veerandfinaali, kus kaotati 0:2 hilisematele finalistidele Renato/Vitor Felipe.[37][38] Kokkuvõttes saadi 5. koht, millega korrati Eesti parimat tulemust rannavõrkpalli MM-il.[39]

2022. aastal hakati aktiivselt osalema King of the Court võistlustel, kus 2022. aasta juunis Hamburgis toimunud võistlustel saavutati teine koht.[40] Augustis toimunud finaaletapil Hollandis, Utrechtis saadi kolmas koht.[41] Oma esimene ja ainus võit selles formaadis saadi 2023. aasta märtsis Miamis toimunud etapil.[42]

Nõlvak ja Tiisaar on kahekordsed Eesti meistrid rannavõrkpallis (2017 ja 2020).[43][44]

Nõlvak ja Tiisaar ütlesid välja oma põhi eesmärgiks koostööd alustades olümpiamängudele jõudmise (algselt 2020. aastal).[45] Ei 2016., 2021. ega 2024. aasta mängudele pääsu ei tagatud.[46][47] 2024. aasta mängudelt välja jäämise järel (mai 2024) teatas paar, et nende koostöö ei jätku.[48] Nende viimaseks ühiseks turniiriks oli juulis Rakveres toimunud Futures taseme MK-etapp, kus Tiisaar vigastas poolfinaalis põlve ning etapp lõpetati neljanda kohaga.[49]

Saavutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Saalivõrkpallis

[muuda | muuda lähteteksti]

Balti liiga

Eesti meistrivõistlused

Eesti karikavõistlused

Individuaalsed auhinnad

Rannavõrkpallis

[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Kusti Nõlvak sündis Tartus, kuid kolis perega peagi Tallinnasse, kus üles kasvas. Tal on seitse õde-venda (sh endine Eesti naiste võrkpallikoondise libero Kristi Nõlvak). Tal on abikaasa Kaisaga (abielus al 2020) tütar Luna (sündinud 2021).[3]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Poodium x Kusti Nõlvak x Margus Kiiver | 27. osa OlyBet Eesti Youtube (vaadatud 19.08.2023)
  2. ↑ Kusti Nõlvak liitub Bigbank Tartuga! Bigbank Tartu instagram, 07.07.2024.
  3. ↑ 3,0 3,1 Kaia Gil: Rannavõrkpallur Kusti Nõlvak: ma ei tahtnud olla keskpärane. Õpetan ka tütrele, et tema potentsiaal on piiritu Pere ja Kodu, 22.11.2022.
  4. ↑ Poisid 91 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 26.11.2024).
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Kusti Nõlvak Sporditulemused (vaadatud 26.11.2024).
  6. ↑ Mängud koondises – mehed – (24.08.2024 seisuga) Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 26.11.2024).
  7. ↑ Märt Roosna, Martti Kass: Keel nimetas koondisekandidaadid, Steinberg jäi valikust välja Õhtuleht, 21.04.2011.
  8. ↑ Märt Roosna: Võrgukoondises kolm uut meest Õhtuleht, 25.10.2011.
  9. ↑ Märt Roosna: Võrkpallikoondisse kutsuti kuus uut meest Õhtuleht, 03.05.2012.
  10. ↑ Märt Roosna: Avo Keele raske valik: kas võtta poeg koondisse või mitte? Õhtuleht, 23.03.2010.
  11. ↑ Märt Roosna: Raske valik: Keel või Nõlvak? Õhtuleht, 12.05.2011.
  12. ↑ Märt Roosna: Ettevaatust, ta lööb! Õhtuleht, 29.11.2012.
  13. ↑ Valeri Maksimov: Ülevaade võrkpallikoondise kandidaatidest. Ei mingeid üllatusi!? Delfi, 18.04.2013.
  14. ↑ Märt Roosna: ÕHTULEHE ENNUSTUS: 1. Selver, 2. Pärnu, 3. Pere Leib Õhtuleht, 13.10.2009.
  15. ↑ Märt Roosna: Asi klaar: Sten Esna TTÜsse, vend Asko Selverisse Õhtuleht, 29.06.2010.
  16. ↑ Credit24 Meistriliiga ja Eesti MV 2012/2013 hooaeg Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 26.11.2024).
  17. ↑ VIDEO ja FOTOD: Bigbank Tartu krooniti Schenker liiga võitjaks! Delfi, 08.03.2015.
  18. ↑ Ats Kuldkepp: Operatsioonile minev Kusti Nõlvak loodab medalimängudeks tagasi olla Õhtuleht, 18.12.2013.
  19. ↑ Viljar Voog: Kusti Nõlvak käis jälle operatsioonil Õhtuleht, 13.03.2014.
  20. ↑ Nõlvak ja Tiisaar: usume, et suudame rannavõrkpallis jõuda kaugemale kui saalis ERR arhiiv, 22.10.2015.
  21. ↑ Rannavollepaar Nõlvak - Tiisaar piirdusid MK-debüüdil ühe matšiga ERR arhiiv, 15.02.2016.
  22. ↑ Nõlvak-Tiisaar teenisid pääsme Sotši MK-etapi põhiturniirile ERR arhiiv, 15.04.2016.
  23. ↑ Nõlvak ja Tiisaar jõudsid MK-sarja põhiturniiril esimese geimivõiduni ERR arhiiv, 05.05.2016.
  24. ↑ Karjääri parima turniiri teinud Nõlvak ja Tiisaar kaotasid finaalis lätlastele ERR arhiiv, 25.08.2019.
  25. ↑ Eesti esipaar võitis esmakordselt rannavõrkpalli MK-etapi ERR, 13.09.2020.
  26. ↑ Nõlvak – Tiisaar ja Hollas – Soomets said MK-etapil 4. koha ERR, 06.06.2022.
  27. ↑ Nõlvak ja Tiisaar pääsesid esmakordselt rannavõrkpalli EM-ile ERR arhiiv, 18.06.2019.
  28. ↑ Nõlvak ja Tiisaar ei saanud EM-il ka austerlaste vastu ERR arhiiv, 08.08.2019.
  29. ↑ Nõlvak ja Tiisaar langesid EM-il konkurentsist ERR, 18.09.2020.
  30. ↑ Nõlvak - Tiisaar tagasid EM-il alagrupist edasipääsu ERR, 12.08.2021.
  31. ↑ Nõlvaku ja Tiisaare EM sai otsa ERR, 13.08.2021.
  32. ↑ Anu Säärtis: Nõlvak ja Tiisaar EM-i eel: võtsime eesmärgiks kuldmedali ERR, 16.08.2022.
  33. ↑ Nõlvak-Tiisaar võitsid sakslasi ning pääsesid 16 parema hulka ERR, 18.08.2022.
  34. ↑ Nõlvak ja Tiisaar langesid EM-il kaheksandikfinaalis konkurentsist ERR, 19.08.2022.
  35. ↑ Nõlvaku ja Tiisaare Euroopa meistrivõistlused lõppesid vaheringis ERR, 04.08.2023.
  36. ↑ Nõlvak ja Tiisaar pääsevad esmakordselt rannavõrkpalli MM-ile ERR, 03.05.2022.
  37. ↑ Alagrupi võitnud Nõlvak - Tiisaar said MM-il jagu eksmaailmameistritest ERR, 13.06.2022.
  38. ↑ Nõlvaku ja Tiisaare võimas seeria lõppes paraku veerandfinaalis ERR, 17.06.2022.
  39. ↑ Nõlvak: minu rünnak oleks võinud olla parem ERR, 18.06.2022.
  40. ↑ Tiisaar ja Nõlvak jätkasid edukat suve teise kohaga ERR, 27.06.2022.
  41. ↑ Nõlvak - Tiisaar võitsid Queen ja King of the Courti finaaletapil pronksi ERR, 12.09.2022.
  42. ↑ Nõlvak – Tiisaar krooniti Miamis King of the Courti võitjaks ERR, 13.03.2023.
  43. ↑ Nõlvakute perekonda läks kaks rannavõrkpalli Eesti meistritiitlit ERR arhiiv, 05.08.2017.
  44. ↑ Rannavolle Eesti meistriks krooniti Nõvak – Tiisaar ja Soomets – Hollas ERR, 17.08.2020.
  45. ↑ Tiisaar ja Nõlvak keskenduvad rannavõrkpallile ning sihivad olümpiat ERR arhiiv, 16.10.2015.
  46. ↑ Eesti rannavõrkpallurid võitlesid, kuid pidid hollandlastele alla vanduma ERR, 23.06.2021.
  47. ↑ Kuldses geimis kaotanud rannavollekoondis jäi finaali ukse taha ERR, 20.05.2024.
  48. ↑ Rasmus Vatter: Olümpiapääsmeta jäänud Nõlvak ja Tiisaar lõpetavad koostöö. „Kui inimesed näevad asju erinevalt, siis pole mõtet punnitada“ Delfi, 20.05.2024.
  49. ↑ Piik ja Korotkov kaotasid Rakvere MK-etapil finaalis, Tiisaar sai vigastada ERR, 06.07.2024.
  50. ↑ Nõlvak ja Tiisaar võitsid karjääri parimal EEVZA turniiril hõbeda ERR arhiiv, 20.08.2017.
  51. ↑ Aasta parimad võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht ERR arhiiv, 27.12.2017.
  52. ↑ Aasta võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht ERR arhiiv, 07.01.2019.
  53. ↑ Aasta parimad võrkpallurid on Kertu Laak ja Robert Täht ERR, 29.12.2019.
  54. ↑ Aasta võrkpallurid on Laak ja Juhkami, aasta treeneriks valiti Ojamets ERR, 22.01.2021.
  55. ↑ Aasta võrkpallurid on Kertu Laak ja Oliver Venno ERR, 16.01.2022.
  56. ↑ Aasta võrkpalluriteks valiti Kristiine Miilen ja Märt Tammearu ERR, 30.12.2022.
  57. ↑ Aasta võrkpalluriteks valiti Kertu Laak ja Märt Tammearu ERR, 17.12.2023.
  58. ↑ Paremad hooajal 2009/2010 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kusti_Nõlvak&oldid=6770344"