Kuressaare kreis
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
| Kuressaare kreis | |
|---|---|
|
| |
| saksa keeles Der Arensburgsche Kreis | |
|
vene keeles Эзельский уезд Аренсбургский уезд | |
|
| |
 | |
| Pindala: 2515,5 km² | |
Elanikke: 60 263 (1897)  | |
| Rahvastikutihedus: 24,0 in/km² | |
| kreisilinn: Kuressaare | |
 |
Kuressaare kreis (saksa keeles Provinz Ösel või Arensburgsche Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus. Kreisi kuulusid lisaks Saaremaa saarele ka Sõrve saar (hiljem poolsaar), Muhu, Abruka jt väiksemad piirkonna saared ning Liivi lahe keskosas asuv Ruhnu saar.
Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna Haapsalu kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Pärnu kreisiga, lõunas Volmari kreisi ja Riia kreisiga ning Kuramaa kubermangu Kuldīga kreisi ja Tukumsi kreisiga.
1710. aastal vallutas Saaremaa Põhjasõja käigus Vene tsaaririik. 28. märtsil 1731 kinnitas Venemaa keisrinna Anna I Saaremaa rüütelkonna privileegid. Senati 1731. aasta 2. juuli ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse ning valitseti Saaremaa Maanõunike kolleegiumi[1] poolt. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks[2] Venemaa keisrinna Katariina II ukaasini, mis 21. veebruaril 1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi ning 1783. aastal liidendati Saaremaa üheksanda maakonnana Riia kubermangu koosseisu.[3], Kuressaare kreisina[4].
Saaremaal oli iseseisev Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikli ja Saaremaa maapäevaga ning Maiskonna peameeste/Saaremaa maamarssalitega.
_Befehl_i._J._1783.jpeg)
1917. aasta oktoobris okupeerisid erinevalt Mandri-Eestist Saaremaa operatsiooni Albion käigus Saksamaa Keisririigi väed, nende võim kestis kuni 1918. aasta novembrini.
Territoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Kuressaare kreisi kreisilinn oli Kuressaare, kreisi kuulus veel 13 kihelkonda:
- Anseküla kihelkond (saksa k. Kirchspiel Anseküll).
- Jaani kihelkond (Kirchspiel St. Johannis),
- Jämaja kihelkond (Kirchspiel Jamma),
- Kaarma kihelkond (Kirchspiel Karmel),
- Karja kihelkond (Kirchspiel Karris),
- Kihelkonna kihelkond (Kirchspiel Kielkond),
- Kärla kihelkond (Kirchspiel Kergel),
- Muhu kihelkond (Kirchspiel Mohn),
- Mustjala kihelkond (Kirchspiel Mustel),
- Pöide kihelkond (Kirchspiel Peude),
- Püha kihelkond (Kirchspiel Pyha),
- Ruhnu kihelkond (Kirchspiel Runö),
- Valjala kihelkond (Kirchspiel Wolde).
Liivimaa talurahvaseadused
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Liivimaa talurahvaseadused, Vallaseadus ja Liivimaa vallakogukonna seadus
Liivimaa vallakogukonna seadus 1866. aastal vabastas Liivimaa kubermangu talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt ning pani aluse Venemaa keisririigi ametnikele alluvate mõisavalla omavalitsuste asutamisele.
Saaremaa politseivalitsus
[muuda | muuda lähteteksti]Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Saaremaa kreisi Saaremaa politseivalitsuse[5] I. jaoskond, kreisichef ja tema abi asusid Kuresaare linnas[6].
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Liivimaa kubermangu kreisilinna Pärnut ja Kuressaare kreisi kreisilinna Kuressaaret ühendas 165 3/4 versta pikkune maantee postijaamadega: Pärnust → 27 versta ← Raja postijaam (Soeva külas) → 28 3/4 versta ← Lihula postijaam → 22 versta ← Virtsu postijaam[7] → 10 versta ← üle Suur väina, mida tagasid Koguva postitalupojad → 19 versta ← Vahtna postijaam Väike väin → 3 versta ← Uue-Löve postijaam ehk Sakla postijaam[8] → 3 versta ← Kuressaare postijaam. Riia-Tallinna-Saaremaa trakt, kokku Riiast 391 ¾ versta, pööras Liivimaal Võnnu kreisis kõrvale Peterburi–Riia postimaantee peatraktilt Valmieras, läks üle Pärnu, kust pöördus Tallinna poole. Tee Saaremaa peale läks aga kuni Virtsu postijaamani, Saaremaal olid postijaamad ka Kuivastus ja Orissaares[9].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Freyherrn Budberg, Karl (1840). Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel. Riga: Müllerschen Buchdruckerei. Lk 85.
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 204.
- ↑ Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 40.
- ↑ Lieflandischer Adress und Post Kalender 1784, Mitau 1784, Der Arensburgsche Creitz, seite 145-152
- ↑ 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
- ↑ Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2
- ↑ Virtsu postijaam, virtsu.ee
- ↑ Bruno Pao, Kolmandik teed Kuivastust Sõrve sääre otsa, Eesti Loodus, 2004/06
- ↑ Postivedu, virtsu.ee
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 354-.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 33–34.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kuressaare kreis – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis