Mine sisu juurde

Kultuuriturism

Allikas: Vikipeedia
Sfinks ja Giza püramiidid
Rooma Colosseum

Kultuuriturism on üks turismi populaarsemaid liike, mille mõiste ei ole rahvusvaheliselt kokku lepitud. (Kultuuriturismil on mitmeid definitsioone, sest kultuuri mõiste on keeruline.)

Kultuuriturismi eesmärgiks on reisimine teise riiki, et tutvuda eri riikide, rahvaste ja nende kultuuridega. Siinkohal võivad kultuuriks olla näiteks maastikud, arhitektuur, erinevad kunstid, kohalikud eripärad, traditsioonid jm. [1]

Eesti keeles võib termini "kultuuriturism" asemel kasutada ka termineid "kultuurireisimine" ja "kultuuripuhkus".

Kultuuriturismil on pikk ajalugu, mis ulatub oma juurtega Grand Touri aegadesse. Vaieldakse isegi selle üle, kas pole just kultuuriturism algupärane turismivorm. [2] Kultuurireise võetakse tihti ette suurtesse või pika ajalooga linnadesse, kust võib leida huvitavaid arhitektuuriobjekte, muuseume, teatreid jm. Kuid samuti käiakse ka maapiirkondades, näiteks põliselanike kultuuriga tutvumas. Uurimistöödes on arutletud ka selle üle, miks neid kohti külastatakse. De Haan on väitnud, et osad inimesed külastavad neid atraktsioone mitte niivõrd enda huvist lähtuvalt, vaid seetõttu, et teised seda teevad. Samuti on toodud üheks külastuspõhjuseks nostalgia tekkimine (vanemate inimeste puhul). [3]

Kultuuriturist

[muuda | muuda lähteteksti]

Bob McKercher ja Hilary du Cros [4] on välja pakkunud järgmise kultuurituristide tüpoloogia:

  • eesmärgipärane kultuuriturist – turisti peamine eesmärk on külastada kindlat kultuurilist sihtkohta, kust ta saab rikkaliku kultuurikogemuse;
  • vaatamisväärsustega tutvuv kultuuriturist – turisti peamine eesmärk on külastada kultuurilist sihtkohta, kuid kogemus ei ole nii rikkalik kui eelmisel;
  • pooljuhuslik kultuuriturist – turisti reisimise eesmärk ei ole kultuuriga tutvumine, kuid ta saab reisil olles rikkaliku kultuurikogemuse;
  • pealiskaudne kultuuriturist – turisti jaoks on kultuuriturism reisimiseks väike motivaator ja kultuurireisist saadav kogemus on väikese väärtusega;
  • juhuslik kultuuriturist – turist ei reisi kultuurilistel eesmärkidel, kuid saab reisil olles siiski mingi väikese väärtusega kogemuse.

Kultuuriturismi tüübid

[muuda | muuda lähteteksti]
Kraków – endine Poola pealinn

János Csapó [4] liigitas oma uurimistöös kultuuriturismi järgmisteks tüüpideks:

  • pärandkultuuri turism (looduse- ja kultuuripärandid)
  • kultuuriline temaatiline suund (nt kunst, arhitektuur)
  • kultuuriline linnaturism (traditsioonilised ekskursioonid)
  • rahvusturism (traditsioonid)
  • üritusturism (festivalid)
  • religioosne turism (palverännakud)
  • loominguline turism (lavakunst, kino)

Kultuuriturismi üheks haruks võib pidada popkultuuri turismi (pop-cultural torism), mis on reisimine meelelahutuslike eesmärkidega. Meelelahutuseks on siinkohal näiteks kirjandus, muusika, film vms. Näiteks kasvas Uus-Meremaa külastatavus pärast seda, kui seal filmiti filmi "Sõrmuste isand".

Üheks kultuuriturismi liigiks on üritusturism. Viljandi pärimusmuusika festival

Positiivsed küljed

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuuriturismi kohta öeldakse, et see on „hea“ turismiliik, sest see ei kahjusta (enamasti) kohalikku looduskeskkonda ega elanikkonda. Kuid kultuuriturism võib kergesti muutuda massiturismiks, mis võib tundlikele kultuuridele halvasti mõjuda. Seega on kultuuriturismil nii positiivset kui ka negatiivset mõju majandusele ja keskkonnale, aga ka teatud sotsiaalsetele ja kultuurilistele aspektidele. [5]

Positiivne mõju majandusele:

  • suureneb töökohtade valikuvõimalus
  • suurenevad elanike sissetulekud
  • mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset
  • elavneb majandus üldiselt; paraneb infrastruktuur

Positiivne mõju keskkonnale:

  • tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine)

Sotsiaal-kultuuriline positiivne mõju:

  • paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet
  • elustuvad ja säilivad traditsioonid
  • tekib kohalik kultuuriidentiteet
  • paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri

Negatiivsed küljed

[muuda | muuda lähteteksti]

Negatiivne mõju majandusele:

  • tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad (sh ka kinnisvara hinnad)
  • töö hooajalisus
  • kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja

Negatiivne mõju keskkonnale:

  • kasvab liiklusintensiivsus
  • suureneb müra, reostus
  • tekivad liiklusummikud
  • kaovad loodusmaastikud
  • kahjustub looduskeskkond

Sotsiaal-kultuuriline negatiivne mõju:

  • suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu
  • kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet
  • tuuakse sisse võõrtööjõud
  • konfliktid kohalike ja turistide vahel

Kultuuriturism Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna vanalinn Patkuli platvormilt

Seoses Euroopa Liidu projektiga „Euroopa kultuuripealinn“ on olnud Eestil võimalus olla oma kultuuriga tähelepanu keskpunktis aastal 2011, mis kindlasti suurendas ka kultuuriturismi Eestisse. Turismi Eestisse soodustab ka hea lennuliiklus ja kuulumine Shengeni viisaruumi. UNESCO maailmapärandi nimistus (World Heritage List) on Tallinna vanalinn, Struve geodeetiline kaar.

  1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kultuurpuhkus. 18.04.2013[alaline kõdulink]
  2. Richards, G. (2003). What ise cultural tourism?
  3. Cultural tourism (wiki)
  4. 4,0 4,1 Csapó. J. (2011). The Role and Importance of Cultural Tourism in Modern Tourism Industry, Strategies for Tourism Industry - Micro and Macro Perspectives, Dr. Murat Kasimoglu (Ed.)
  5. "Raagma, G (Koost.)Maailmamajanduse geograafia konspekt" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. mai 2014. Vaadatud 18. aprillil 2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]