Kuimetsa mõis

Kuimetsa kloostri varemete asendiplaan 19. sajandist, kus on näha ka mõisa tolleaegne hoonestus, aed ja park. Autor: Carl Faehlmann

Kuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisakoht Rapla valda Rapla maakonnas.

Ajalugu

Kuimetsa mõisat on esmamainitud 1345. aastal. Mõisahoone ehitati arvatavasti 15. sajandi alguses välja kolmekorruselise tornlinnusena, mille kahte nurka kaunistasid väikesed konsooltornid. Linnus purustati Liivi sõjas 1574. aastal. Veel 1820. aastatel oli tornilinnus täies kõrguses püsti. Tänapäeval on linnusest alles vaid esimene korrus, mis rusukünka alla mattununa meenutab keldrit.

Kuimetsa ja Kaiu alad kuulusid keskajal, hiljemalt 1287. aastast, Tallinna Püha Miikaeli Nunnakloostrile. 1651. aastal läänistas Rootsi kuninganna Kristiina Kuimetsa ja Nabala mõisa Eestimaa rüütelkonnale maanõunike kolleegiumi lauamõisaks, mida kõik hilisemad valitsejad kinnitasid. Rüütelkonna omandusse jäi mõis kuni selle võõrandamiseni 1919. aastal.

18. sajandil püstitati mõisa väike ühekorruseline kivist peahoone, mida 19. sajandi lõpul veidi muudeti. 1905. aasta revolutsiooni aegu mõisahoone põletati, kuid taastati pärast põlemist enam-vähem varasel kujul.

Pärast mõisa võõrandamist kolis mõisahoonesse Kuimetsa algkool. Teise maailmasõja ajal, 1941. aastal põles hoone uuesti, misjärel jäi varemetesse. Nüüdisajal on peahoonest järel vaid väike varemeküngas. Mõisast on alles suur park ja mitu kõrvalhoonet, mis on enamjaolt ümber ehitatud. Mõisa aidas tegutseb Kuimetsa rahvamaja.

Välislingid

• Kuimetsa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Kuimetsa mõis Eesti mõisaportaalis