Koobaltviolett

Koobaltviolett on koondnimetus erinevatele lilla värvusega sünteetilistele anorgaanilistele värvipigmentidele, mis koostiselt on koobaltit sisaldavad soolad^[1].

koobalt(II)fosfaat Co₃(PO₄)₂ (Pigment Violet 14, CI 77360)^[2]
koobalt(II)arsenaat Co₃(AsO₄)₂ (Pigment Violet 14, CI 77350)^[3]
koobaltammooniumfosfaati CoNH₄PO₄ (Pigment Violet 49, CI 77362)^[4]
liitiumkoobaltfosfaati LiCoPO₄ (Pigment Violet 47, 77363)^[5]^[6]

Omadused

Kõik koobaltvioletid on valguskindlad ja puhta lilla värvusega, mis erinevate ühendite puhul toonilt erineb. Pigmendi keemiline stabiilsus on parem kui enamikul orgaanilistel ühenditel, kuid selle katvus ja värviandvus pole eriti tugevad. Tänapäeval kasutatakse 19. sajandil sünteesitud mürgiseid ja kantserogeenseid koobaltiühendeid pigmentidena harva. Koobaltvioleti nime all müüakse kunstitarvetena originaalpigmentidega sarnaneva värvitooniga imitatsioone (Pigment Violet 15, Pigment Violet 23, Pigment Violet 47, Pigment Violet 48 jt).

Koobaltfosfaat

Koobalt(II)fosfaat Co₃(PO₄)₂ kannab värvainete indeksis tähiseid Pigment Violet 14 ja 77360 ning on sügava punakasvioletse värvusega. See on ajaloos esimene tehislik lilla värvipigment. Selle sünteesis Louis Alphonse Salvétat 1859. aastal ja kirjeldas protsessi ajakirja Comptes Rendus des Seances de l'Academie des Sciences XLVIII artiklis "Matieres minerales colorantes vertes et violettes"^[7].

Pigment sadeneb välja koobaltkloriidi ja naatriumvesinikfosfaadi vesilahuste kokkuvalamisel:^[5]

3CoCl₂ 2Na₂HPO₄ 8H₂O → Co₃(PO₄)₂ • 8H2O↓ 4NaCl 2HCl

Koobaltfosfaat on keemiliselt stabiilne ja väga hea valguskindlusega võrreldes varem kasutusel olnud orgaaniliste violetsete pigmentidega. Uue pigmendi laialdast kasutuselevõttu pärssis siiski selle kallidus ja vähene katvus ning värviandvus ilusast toonist hoolimata. Võrreldes teise 19. sajandil kasutusele võetud koobaltpigmendi koobaltarsenaadiga on koobaltfosfaat mittemürgine, kuid soovitatakse vältida koobaltiühendite tolmu sissehingamist.^[7]

Nii koobaltfosfaati kui ka koobaltarsenaati on kasutatud värviandjana klaasile, keraamika glasuuridele, portselanivärvidele, emailidele ja plastikutele^[2].

Koobaltarsenaat

Koobalt(II)arsenaat Co₃(AsO₄)₂ kannab värvainete indeksis samuti üldnimetuse tähist Pigment Violet 14, kuid ehitusele viitavat tähist 77350^[3] ja mõnedes allikates käsitletakse koobaltfosfaadist eristamiseks tähiseta^[8].

Pigment on heleda punakat sirelilillat meenutava värvusega ja arseenisisalduse tõttu väga mürgine^[7]. Ühend sünteesiti 1880. aastatel^[3]. Koostiselt vastab pigmendile looduslik mineraal erütriin^[9].

Koobaltvioletina turustatavates värvides on kasutatud kas koobaltfosfaati või koobaltarsenaati või mõlema pigmendi segu^[10]. 1963. aastal Eesti NSV-s välja antud "Joonistamise ja maalimise õpik" nimetab koobaltvioletti koobaltsinisest aeglasemalt kuivavaks värviks, mida kasutatakse õlivärvina, ning märgib ära, et värv sisaldab arseenhapet ja on mürgine^[11].

Koobaltammooniumfosfaat

Koobaltammooniumfosfaat CoNH₄PO₄ kannab värvainete indeksis tähiseid Pigment Violet 49 ja CI 77362.

Pigment esineb punakate või violetsete kristallide kujul, mis lahustuvad hapetes, kuid mitte vees. Seda sünteesiti hiljem kui koobaltfosfaati ja koobaltarsenaati ning seda on kasutatud varasemate pigmentide mittemürgise asendajana õli- ja akvarellvärvides, klaasis, glasuurides, emailides ja plastikutes^[4]. Siiski hoiatatakse pigmendi kasutamisel võimalike allergiate ja sissehingamise eest^[12]^[4].

Liitiumkoobaltfosfaat

Liitiumkoobaltfosfaat LiCoPO₄ kannab värvainete indeksis tähiseid Pigment Violet 47 ja 77363 ja on heleda roosakaslilla värvusega. Pigmenti saadakse koobalt(II)oksiidi, liitium(I)oksiidi ja fosfor(V)oksiidi kaltsineerimisel. Pigmendi katvus ja värvitugevus pole suur, kuid see annab ilusaid toone segamisel teiste koobaltvärvide ja titaanvalgega^[13].

Viited

↑ http://cameo.mfa.org/wiki/Cobalt_violet
↑ ^2,0 ^2,1 http://cameo.mfa.org/wiki/Cobaltous_phosphate
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 http://cameo.mfa.org/wiki/Cobaltous_arsenate
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 http://cameo.mfa.org/wiki/Cobaltous_ammonium_phosphate
↑ ^5,0 ^5,1 https://colourlex.com/project/cobalt-violet/
↑ http://www.artiscreation.com/violet.html#PV47
↑ ^7,0 ^7,1 ^7,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. jaanuar 2020. Vaadatud 12. jaanuaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ http://www.artiscreation.com/violet.html#cobaltarsenate
↑ https://kivid.info/453
↑ R. J. Gettens, G. L. Stout. Painting Materials: A Short Encyclopedia. Courier Corporation, 2012. lk 109
↑ Joonistamise ja maalimise õpik. Tallinn, Eesti NSV Kunst, 1963
↑ http://www.artiscreation.com/violet.html#pv49
↑ http://www.seilnacht.tuttlingen.com/Lexikon/Cobalt.htm

Välislingid

[1] ttp://cameo.mfa.org/wiki/Cobalt_violet

[wiki-2] 2,0 ^2,1 http://cameo.mfa.org/wiki/Cobaltous_phosphate

[ReferenceA-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 http://cameo.mfa.org/wiki/Cobaltous_arsenate

[ReferenceB-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 http://cameo.mfa.org/wiki/Cobaltous_ammonium_phosphate

[project-5] 5,0 ^5,1 https://colourlex.com/project/cobalt-violet/

[6] ttp://www.artiscreation.com/violet.html#PV47

[arhiivikoo-7] 7,0 ^7,1 ^7,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. jaanuar 2020. Vaadatud 12. jaanuaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[8] ttp://www.artiscreation.com/violet.html#cobaltarsenate

[9] ttps://kivid.info/453

[10] R. J. Gettens, G. L. Stout. Painting Materials: A Short Encyclopedia. Courier Corporation, 2012. lk 109

[11] Joonistamise ja maalimise õpik. Tallinn, Eesti NSV Kunst, 1963

[12] ttp://www.artiscreation.com/violet.html#pv49

[13] ttp://www.seilnacht.tuttlingen.com/Lexikon/Cobalt.htm

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]