Konstantin Thon

Konstantin Andrejevitš Thon (vene Константин Андреевич Тон; 6. november (vkj 26. oktoober) 1794 Peterburi – 6. veebruar (vkj 25. jaanuar) 1881 Peterburi) oli Venemaa arhitekt. Salanõunik (1864).

Haridustee ja töökäik

Thon sündis Peterburis venestunud saksa juveliiri perekonnas. 1815. aastal lõpetas ta Keiserliku Kunstiakadeemia. Aastatel 1819–1828 stažeeris ta Itaalias. 1830. aastal sai ta Keiserliku Kunstiakadeemia akadeemikuks. Samal aastal pälvis ta 2. järgu ja 1840. aastate lõpus 1. järgu arhitektuuriprofessori nimetuse.^[1]

Thon töötas mitmes arhitektuuristiilis. Klassitsistlikus stiilis rekonstrueeris ta Väikese Teatri Moskvas (1839–1840). Enamik tema töid on tehtud pseudovene stiilis, neist tuntumad on Lunastaja Kristuse katedraal ja Suur Kremli palee Moskvas. Lunastaja Kristuse katedraali projekteeris ta 1830. aastatel. Katedraali nurgakivi pandi 1837. aastal ja ehitamiseks kulus 44 aastat. Suure Kremli palee projekteeris grupp arhitekte Thoni juhtimisel. Hoone ehitati aastatel 1839–1849.

1843. aastal määras keiser Nikolai I Thoni rajatava Peterburi–Moskva raudtee lõppjaamade vaksalite projekteerijaks. Moskva vaksal Peterburis (1855. aastast Nikolai vaksal) valmis 1851. aastal. Kompositsioonilt sarnane Peterburi vaksal Moskvas valmis samuti 1851. aastal. Vaksalite hoonekompleksi kuulusid ka ringikujulise põhiplaaniga kuppelkatusega ringdepood. Thorni projektides oli kaastegev arhitekt Rudolf Żelaziewicz.