Konstantin Malofejev

Konstantin Malofejev (2020)

Konstantin Valerjevitš Malofejev (Константин Валерьевич Малофеев; sündinud 3. juulil 1974 Puštšinos, Moskva oblastis) on Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane, "Tsargradi" ettevõtete grupi direktorite nõukogu esimees, üks "Russki miri" rahastajatest. Alates 2017. aastast on rahvusvaheliselt tagaotsitav.

Elulugu

Sündis Moskva lähedal asuvas Puštšino teaduslinnas. Isa oli astrofüüsik, ema programmeerija. 1991. aastal lõpetas hõbemedaliga Puštšino 1. keskkooli ja 1996. aastal Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Ülikooli neljandal kursusel pöördus õigeusku. Ta on Moskva Riikliku Ülikooli Püha Märter Tatjana kiriku koguduse liige. 1996-1998 investeerimisfirma "Renaissance Capital" jurist. 1998-2000 investeerimiskonsultatsioonifirma "Votum Consulting" omanik Ukrainas. 2000-2002 maaklermaja "Regent European Securities" peadirektor. 2002-2004 MDM panga investeerimisploki rahandusosakonna juhataja. 2005 asutas oma investeerimisfirma - "Marshall Capital Partnersi."

2007. aasta juulis asutas „Vene filantroopide ühingu emaduse ja lapsepõlve kaitseks”, mis hiljem nimetati ümber Püha Vassili Suure Fondiks. 2008 rajati fondi poolt õigeusumaailmakeskne Püha Vassili Suure gümnaasium. Fondi avalikuks eesmärgiks oli toetada õigeusu väärtuste ja konservatiivsete ideaalide levikut Ukrainas ja Euroopas ning liikuda edasi USAsse.

2009-2010 telekommunikatsioonikontserni "Svjazinvest" juhatuse liige, omandas 10 % selle tütarfirma "Rostelekom" aktsiatest (müüs oma osaluse 2013. aastal 25, 2 miljardi rubla eest). "Malofejev oli kesksel kohal Rostelekomist raha väljakantimisel" teatas hiljem Rostelekomiga liitunud Svjazinvesti endine juht Jevgeni Jurtšenko. Briti uuriv ajakirjanik Catherine Belton: "Riigi osalus tegi Malofejevist kiiresti miljardäri ja tema hallatavad summad kasvasid veelgi kiiremini. Malofejevi Püha Vassili Suure Sihtasutusest sai lahutamatu osa Kremli kasvavas poliitilises projektis Venemaa mõju laiendamiseks ning Malofejevist sai eesliinivõitleja Venemaa lahingus impeeriumi pärast."

2011. aasta jaanuaril asutas koostöös Venemaa siseministeeriumi, digitaalse arengu ja massikommunikatsioonministeeriumi ja Riigiduumaga "Ohutu interneti liiga" ("Ли́га безопа́сного интерне́та"), mis seab oma eesmärgiks interneti tsenseerimist. Kuni 2015. aastani oli ta liiga juhatuse esimees.

2014. aastal toetas aktiivselt, ka rahaliselt, Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Ta korraldas oma turvaülema Igor Girkini (Strelkov) mineku Krimmi, kus viimane juhtis relvastatud Ukraina-vastast mässu. 14. aprillil 2014 ilmusid internetti raadio pealtkuulamise salvestised, mida identifitseeriti Kagu-Ukraina territooriumil tegutsevate separatistide vaheliste läbirääkimistena ja kus isik kutsungiga “Strelok” räägib SBU ohvitseride edukast likvideerimisest Slovjanski piirkonnas. Mees kutsungiga “Strelok” oli üks separatistide liidreid Igor Strelkov ja tema vestluskaaslaseks oli Malofejev. Malofejevi avalike suhete nõunikust Aleksandr Borodaist sai isehakanud Donetski Rahvavabariigi peaminister.

Malofejevi juhitud Püha Vassili Suure heategevusfond abistas isehakanud vabariikide poolel sõdivaid kasakate üksusi, Donbassi tsiviilelanikkonda, aga ka Venemaal põgenikke. Süüdistuste tõttu separatismi toetamises Ukraina territooriumil langesid 20. detsembril 2014 Malofejevile USA sanktsioonid. 2015. aasta veebruaris avaldas Venemaa ajaleht "Novaja Gazeta" dokumendid Venemaa sekkumisplaaniga Ukrainasse, mis väljaande andmetel anti Kremli administratsioonile üle ajavahemikus 4.–12. veebruar 2014. "Novaja Gazeta" andmeil loodi plaan Malofejevi osalusel.

2016. aastal taastati tema rahalisel toetusel Katariina II monument Simferoopolis. 13. märtsil 2015 autasustati teda Krimmi Vabariigi ordeniga „Truuduse eest“ sõnastusega „julguse, patriotismi, aktiivse ühiskondliku ja poliitilise tegevuse, isikliku panuse eest vabariigi ühtsuse, arengu ja õitsengu tugevdamisse Krimmis ja seoses Krimmi Venemaaga taasühendamise päevaga.” 2023. aasta märtsis teatas Venemaa FSB, et selle esindajad hoidsid ära Malofejevi mõrvakatse: nende sõnul pandi pomm ärimehe auto põhja alla, mis tehti kahjutuks. FSB arvates korraldas mõrvakatse Ukraina eriteenistus.

2015. aastast "Tsargradi" ettevõtete grupi direktorite nõukogu esimees, kuni 2017. aasta novembrini "Tsargradi" telekanali peaprodutsent.

Alates 2017. aasta novembrist on ta Venemaa ajaloohariduse arendamise Ülevenemaalise Ühingu "Kahepealine Kotkas" esimees, millel on 73 piirkondlikku ja 16 kohalikku filiaali kogu riigis. Ühingu eesmärgiks on muuta ajalooharidust rõhuasetusega punaste müütide dekonstrueerimisel; monarhilise valitsemise kuvandi tagastamine Venemaal selle väärilisele kohale massiteadvuses; Venemaa nüüdisaegse vabariikliku süsteemi muutmine, millel on juba palju printsipaadi tunnuseid, täieõiguslikuks monarhiaks; Pealegi tuleb see ümberkujundamine läbi viia põhiseaduslikult (praegune Venemaa põhiseadus lubab sellist ümberkujundamist põhiseadusliku assamblee kokkukutsumise kaudu). 2024. aastal toetas ta Venemaa peaministri abi Muslim Hutšijevi seisukohta evolutsioonilise õpetuse väljajätmise kohta kooliõpikutest. Malofejevi sõnul: "Tänapäeval ei jäta geneetikateadus darvinistidele mingit võimalust. Evolutsionism muutus jumalakartmatuks sektiks (kuigi Darwin ise polnud ateist)."

2019. aasta sügisel asus ta Rahvusvahelise Suveräänse Arengu Agentuuri nõukogu esimehe ametikohale. See on valitsusväline organisatsioon, mis Malofejevi sõnul aitab „majandusreformidega neid riike, kes püüavad end vabastada majanduslikust ja finantssõltuvusest läänemaailmast.”

Sanktsioonid

30. juulil 2014 kehtestas Euroopa Liit Venemaa agressiooni toetamise tõttu Ukrainasse tema suhtes sanktsioonid. Samal põhjusel kehtestas talle 20. detsembril 2014 sanktsioonid USA, 29. juunil 2015 Kanada.

2017. aasta novembris pani Ukraina Malofejevi riikidevahelisse tagaotsitavate nimekirja (SRÜ piires), kuna kohtueelse uurimise käigus saadi tõendeid tema osalemise kohta Ukraina kriminaalkoodeksi artikli 260 5. osa kohase kuriteo toimepanemises (seaduses sätestamata poolsõjaväeliste või relvastatud formatsioonide loomine).

Septembris 2019 kehtestas Bulgaaria talle kümneaastase sissesõidukeelu seoses süüdistustega rahapesus. Peale Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse kehtestasid talle sanktsioonid ka Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Šveits, Ühendkuningriik.