Kolmekirikubasiilika
Kolmekirikubasiilika (gruusia keeles სამეკლესიანი ბაზილიკა, sameklesiani bazilika) on Gruusia arhitektuuris esinev kolmelöövilise basiilika tüüp, mille puhul kolm löövi on üksteisest eraldatud seintega, nii et ühe katuse all on kolm eraldi kirikusaali. Tüüp kujunes Gruusia kirikuarhitektuuris välja varakeskajal, 6.–7. sajandil arvatavasti liturgilistel põhjustel. Seda ruumiskeemi järgivad Gruusia varaseimad kirikud, eriti enne liturgia standardiseerimist, mis leidis aset 7. sajandil, kuid ka hiljem, eriti Kahhethi piirkonnas, kuni 11. sajandi alguseni.[1]
Kui kolmelöövilise basiilika puhul toetub keskne viilkatus kesklöövi arkaadidele ja madalamad pultkatused välistele pikiseintele, siis kolmekirikubasiilika puhul toetuvad mõlemad üksnes seintele ja löövist kahele poole tekivad kitsad kõrvalruumid, mis mõnikord on kesklööviga ühendatud ühe ukseavaga. Nii lööv kui külgruumid on idas poolringikujulise apsiidiga.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Kolmekirikubasiilika vorm on eriti iseloomulik Gruusia kloostrikirikutele ja ei esine mujal, isegi mitte Armeenia kirikuarhitektuuris, mis sarnaneb mitmes aspektis Gruusia arhitektuurile. Varaseimad kirikud ehitati Gruusias 4. sajandil, kuid hilisema arhitektuuri jaoks oli mõõtuandvaks aastail 478–493 ehitatud Bolnisi kirik, kolmelööviline basiilika, mida katsid aamvõlvid. Sellest loetakse Gruusia kirikuarhitektuuri nn klassikalist ajajärku 5. ja 6. sajandil, milles nähakse Süüria arhitektuuri mõjusid. See on kooskõlas kohaliku kristliku pärimusega, mis kõneleb kolmeteistkümnest Gruusia mungast, "Süüria isadest", kes 6. sajandi lõpul lahkusid Siimeon Sambnik noorema kloostrist Süürias või Jeruusalemmas ja pöördusid Gruusiasse tagasi.
7. sajandiks oli kolmekirikubasiilika selgelt välja kujunenud sakraalehitise erikuju, kuigi paralleelselt varaste saalkirikute ja basiilikatega ilmus 6. sajandil Armeenia kirikuarhitektuuri ka tsentraalehitise ruumivorm (ümarkirikud ja trikonhid), mis varsti sai eelistatuks. Tsentraalehitist kombineeriti basilikaalse ruumiga, nii et tekkis nelitise kohal asuva kupliga ja sellest lääne suunas pikendatud lööviga ruum, kuid kolmekirikubasiilikad on reeglina ilma nelitise ja kuplita.
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]Vanim ja lihtsaim kolmekirikubasiilika asub Khvemo Bolnisis, kus puudub läänepoolne külgkirikuid ühendav ruum. Keskmine aamvõlv on külgmistest laiem ja poole kõrgem. Peasissekäik on lõunaseinas nagu Süüria kirikutel.
Endise Nekresi kloostri kirik Kahhethis pärineb 7. sajandist ja sel on läänekäik, mis ühendab kaht külgruumi ja kust pääseb ka kesklöövi. Samasugune läänekäik on 600. aasta paiku ehitatud Zegani kloostrikirikul.
Sama perioodi kolmekirikubasiilikad on veel Dmanisis, Sabues, Saguramos, Tšeremis, Hvanatis, üks 8. sajandist on varemeis Ambara kirik Miusera lähedal Abhaasias. Aastasse 906 dateeritud Eredvi kirikus on lisaks läänekäigule Gruusia arhitektuuris ainukordne altariapsiidini ulatuv ümbriskäik.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Bolnisi kolmekirikubasiilika
-
Kirik Dmanisis 6. või 7. sajandist
-
Vana Šuamta kloostrikirik Kahhethis, 7. sajandist
-
Vana Šuamta siseruum lõunapoolset külgruumist, paremal laiem keskne lööv
-
Eredvi Georgi kirik