Kollapalavik
Kollapalavik (ladina keeles febris flava) on kollapalaviku viiruse põhjustatud äge viirushaigus, mida levitavad emased pistesääsklased (Aedes aegypti ja Haemagogus)[1] Lõuna-Ameerika ja Aafrika troopilistel ja lähistroopilistel aladel.[2]
Haigus on pärit ilmselt Aafrikast, kust see kandus Lõuna-Ameerikasse 16. sajandil sinna veetud orjadega. Alates 17. sajandist on Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas olnud mitmeid tõsiseid kollapalaviku epideemiaid. 19. sajandil arvati see kõige ohtlikumate nakkushaiguste hulka.[3]
Kollapalaviku põhilised sümptomid on palavik ja iiveldus. Haigus möödub tavaliselt mõne päeva jooksul. Mõnedel patsientidel võib järgneda toksiline faas koos kollatõve ja maksakahjustusega, mis võib põhjustada surma. Kollapalavik muudab naha kollaseks.
Igal aastal on maailmas hinnanguliselt 200 000 haigestumisjuhtu, neist 30 000-60 000 surmavat.[4][1] Umbes 90% nakkusjuhtudest esineb Aafrikas.
20. sajandi keskel töötati välja efektiivne vaktsiin. Kuna kollapalavikule ei ole leitud ravi, on vaktsineerimine ja viirust kandvate sääskede hulga vähendamine tähtsad meetmed haigusega võitlemisel. Alates 1980. aastatest on haigestumised sagenenud.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 This May Be the Deadliest Creature on Earth, National Geographic.
- ↑ CDC Yellow Fever (vaadatud 13. märts 2010)
- ↑ Oldstone, Michael B. A. (2000). Viruses, Plagues, and History (1st ed.). Oxford University Press. pp. 45. ISBN 0195134222.
- ↑ Yellow fever fact sheet (vaadatud 18. aprill 2006