Mine sisu juurde

Kiur Aarma

Allikas: Vikipeedia
Kiur Aarma 2023. aastal
Foto: Jaan Künnap

Kiur Aarma (sündinud 25. juunil 1975) on eesti ajakirjanik, stsenarist ja filmiprodutsent.

Haridustee

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiur Aarma on lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria erialal magistrikraadiga. 2008. aastal läbis ta Balti Filmi- ja Meediakoolis stsenaristika meistrikursuse.[1]

Muusikat on ta õppinud 11 aastat Tallinna Muusikakeskkoolis, kus algul oli tema põhipill klaver ja hiljem trompet, lisaainena õppis ta vaskpuhkpille.[2]

Töö ajakirjanikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1998–1999 oli ta üldhuviajakirja Favoriit peatoimetaja.[3]

Telesaatejuhina tegi Aarma debüüdi 1995/1996. aastal „Reklaamiklubis“, seejärel oli noor saatejuht telekanalites EVTV ja RTV.[2] Aastatel 1997–1998 tegi ta kaasautori ja -saatejuhina TV3 sarisaadet "Õhtul õhus", 1998–2002 juhtis koos Hannes Võrnoga TV3 jutu- ja meelelahutussaadet "Kahvel".[4]

2017. aastast on ta ETV pühapäevasaate "Hommik Anuga" üks toimetajaid. [2][5]

Tegevus ettevõtjana

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiur Aarma käe all on valminud ühiskonnas elavat vastukaja tekitanud telesaateid, mida on näidatud mitmes telekanalis, ja dokumentaalfilme, mis on viinud Eesti dokumentalistika paljudele filmifestivalidele. Neist osa on toodetud mõnes ta enda kaasasutatud produktsiooniettevõttes.

2000. aastal asutas ta koos Tõnis Haaveliga telesaateid ja filme tootva ettevõtte Ruut (hilisem Eetriüksus), millest sai juba 2003. aastal Eesti suurim audiovisuaaltööstuse ettevõte (produktsioonifirma). See ettevõte oli näiteks telesaate "Kahvel", selle venekeelse analoogi "Sputnik" ning ETV saate "Teletaip" tootja.[6]

2008. aastast on ta produktsioonifirma OÜ Traumfabrik juhatuse liige[7].

Kiur Aarma on ka MTÜ Värssu Sadam juhatuse liige. MTÜ arendab Hiiumaal Värssu erasadamat[8] ning teeb tihedat koostööd kohaliku külaseltsiga.[9]

Filmilooming

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiur Aarma on teinud eeskätt produtsendina, aga ka režissööri ja stsenaristina mitu Eesti kultuuri lähiajalugu käsitlevat dokumentaalfilmi, milles näidatakse seoseid ajalugu muutnud sündmuste kulu, massikultuuri nähtuste ja ühiskonna liikmete mõttemallide muutumise vahel. Tema žanr on lavastav, jutustav dokumentalism.[2]

Näiteks Kiur Aarma ja Jaak Kilmi 2009. aastal valminud mänguline dokumentaalfilm "Disko ja tuumasõda" räägib infosõjast 1980. aastate Eesti NSV-s. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas Lääne popkultuur üliolulist rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mille levikule ei õnnestunud Nõukogude võimukandjatel kätt ette panna. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Film kujutab endast humoorikat käsitlust lähiajaloost, kus segunesid luuremängud ja inimlik tragikomöödia.[10]

Filmile "Disko ja tuumasõda" osaks saanud tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Film "Disko ja tuumasõda" ning selle tegijad on lisaks Eesti Kultuurkapitali aastapreemiale pälvinud märkimisväärse hulga muidki auhindu (sh rahvusvahelistelt filmifestivalidelt):

  • 2009 – Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival – parima Eesti dokumentaalfilmi auhind
  • 2009 – Varssavi rahvusvaheline filmifestival (Varssavi, Poola), dokumentaalfilmide võistlusprogramm – parima dokumentaalfilmi auhind
  • 2009 – Jihlava rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival (Tšehhi), täispikkade dokumentaalfilmide võistlusprogramm – Hõbesilma auhind, Kesk- ja Ida-Euroopa filmiregiooni parima dokumentaalfilmi auhind
  • 2009 – Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) (Tallinn, Eesti), Balti võistlusprogramm – eripreemia, FIPRESCI (rahvusvaheliste filmikriitikute žürii) auhind
  • 2009 – Rome Independent Film Festival (Rooma, Itaalia), värske nägemuse auhind
  • 2010 – Kinoshock – SRÜ riikide ning Eesti, Läti ja Leedu filmifestival (Anapa, Venemaa), Neformat: täispikkade videofilmide võistlusprogramm – peaauhind
  • 2010 – Riia rahvusvaheline filmifestival (Läti), Balti võistlusprogramm – Interfilmi žürii eripreemia; FIPRESCI auhind; parima Baltimaade filmi auhind
  • 2010 – Vilniuse dokumentaalfilmifestival (Leedu), Balti võistlusprogramm – parima filmi auhind
  • 2010 – EIDF – EBS International Documentary Festival (Seoul, Lõuna-Korea), rahvusvaheline võistlusprogramm – Vaimsuse auhind

Film valiti ka 2023. aasta 7. oktoobril Eesti Filmimuuseumis tegevust alustanud Tallinna Rahvusvahelise Filmiklubi (Tallinn International Film Society) avafilmiks.[11]

"Rodeo" – kahe filmifestivali avafilm

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna dokumentaalfilm "Rodeo" on avameelselt ja eneseiroonia kaudu esitatud, ajalooseikadel põhinev ning nüüd laiemalt oma ajastu massikultuuri konteksti asetatud käsitlus peaminister Mart Laarist, tema esimesest valitsusest (1992–1994) ja ka teistest, enamasti kogemusteta poliitikutest äsja taasiseseisvunud Eestis. Riigi soov vabaneda okupatsiooniaja pärandist tegi Eestist välismaa silmis eduka üleminekuriigi musternäidise, ent kodumaal saatis Laari valitsust üks skandaal teise järel. Tekkinud konflikt aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel tegi toonase peaministri rolli veelgi keerukamaks.[12]

"Rodeo" valiti 2018. aastal rahvusvahelise dokumentaalfilmifestivali Docpoint avafilmiks nii Eestis kui ka Soomes.[13] Film sai 2019. aastal EFTA auhinna (parima stsenaristi kategoorias).[14]

"Põrgu Läänemerel" – näitus ja käsilolev film

[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aasta 15. oktoobril tutvustasid filmirežissöörid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi oma panust augustist 2021 kuni jaanuarini 2023 Tallinnas Lennusadamas eksponeeritud näitusse "Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941", millega meenutati üht ohvrirohket merelahingut. Näituse loonud meeskonna liikmetena rääkisid Aarma ja Kilmi materjali kogumisest ning näitasid lõike oma uuest filmist, mis seda traagilist ajaloolist lahingut käsitleb.[15]

Filmograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Röövel ööbik" (dokumentaalfilm, 2003, režissöör Ralf Siig) – produtsent
  • "Iseseisvuspäev" (dokumentaalfilm, 2003, režissöör Hanna Šein) – produtsent
  • "Kuum külm sõda: Haukka Grupp" (dokumentaalfilm, 2005, režissöör René Vilbre) – stsenarist ja produtsent
  • "Sinimäed" (dokumentaalfilm, 2006, režissöör Raimo Jõerand) – produtsent ja kaasstsenarist
  • "Tervitusi Nõukogude Eestist!" (dokumentaalfilm, 2007, režissöör Urmas Eero Liiv) – stsenarist, produtsent
  • "Lotmani maailm" (dokumentaalfilm, 2008, režissöör Agne Nelk) – produtsent
  • "Disko ja tuumasõda" (dokumentaalfilm, 2009, režissöör Jaak Kilmi) – stsenarist, teksti lugeja, produtsent
  • "September" (dokumentaalfilm, 2010, režissöör Ilmar Raag) – stsenarist, produtsent
  • "91 kilomeetrit. Eestimaa Kroonika 2009" (dokumentaalfilm, 2010, režissöör Liina Paakspuu) – produtsent
  • "Tallinna kilud" (mängufilm, 2011, režissöör Jaak Kilmi) – stsenarist, produtsent
  • "Allveelennud" (mängufilm, 2012, režissöör Jaak Kilmi) – idee autor, stsenarist, helilooja, produtsent
  • "Kullaketrajad" (dokumentaalfilm, 2013, režissöörid Hardi Volmer ja Kiur Aarma) – kaasrežissöör, teksti autor, produtsent
  • "Need, kes julgevad" (dokumentaalfilm, 2015, režissöör Ólafur Rögnvaldsson) – kaasprodutsent
  • "Rodeo" (dokumentaalfilm, 2017, režissöörid Raimo Jõerand ja Kiur Aarma) – kaasrežissöör, stsenarist, produtsent
  • "Teeme ära!" (dokumentaalfilm, 2022, režissöörid Jaak Kilmi ja Aleksandr Heifets) – produtsent
  • "Jumalaga, rock'n'roll!" (dokumentaalfilm, 2023, režissöörid Hardi Volmer ja Kiur Aarma) – kaasrežissöör ja produtsent
  • "Skype'i lugu" ("Skype Story") (anima-dokumentaalfilm, Film Tower 2019/2023, Eesti-Rootsi koostöö[16][2][17]) – stsenarist ja režissöör

Dokumentaalne telesaatesari "Vana aja asjad"

[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal andis Kiur Aarma produtsendina oma panuse Eesti Televisiooni dokumentaalsete ajaloosaadete tegemisse, kui aitas koostada sarja "Vana aja asjad" saateid. Sari põhineb arhiivimaterjalidel ning käsitleb ajavahemiku 1960–1985 tegelikku eluolu, eelkõige selle aja asju ja esemeid.

Sarja saadete näiteid:

  • "Vana aja asjad: 5 | Kodune majapidamine" näitab asju, mida vana aja kodust leida võis: laudu, toole, diivaneid, sektsioonkappe, sekka ka mõned televiisorid, raadiod ja telefonid. Režissöör Hanna Šein, produtsendid Olavi Paide ja Kiur Aarma.
  • "Vana aja asjad: 17 | Mood" näitab, milliseid riideid ja jalanõusid tol ajal kanti ning kust neid saadi. Režissöör Hanna Šein, produtsendid Kiur Aarma ja Olavi Paide.
  • "Vana aja asjad: 22 | Võistlussport" näitab, kuidas vanal ajal sporti tehti, kuidas korraldati Tallinnas Moskva OM purjeregatti ja mida rääkisid oma intervjuudes Heino Enden, Viljar Loor, Erika Salumäe ja Rauno Pehka, kui nad veel noored olid. Režissöör Hanna Šein, produtsendid Kiur Aarma ja Olavi Paide.
  • "Vana aja asjad: 23 | Rahvasport" näitab vana aja rahvamatku, suusaretki, kehalise kasvatuse tunde, "TV 10 olümpiastardi" algusaegu, Tartu maratoni ja rattarallit. Režissöör Hanna Šein, produtsendid Kiur Aarma ja Olavi Paide.[18]

Teatrilavastus

[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta veebruaris tõid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi autorite ja lavastajatena lavale eepilise kommunaaldraama "Enne meid oli veeuputus". Lavateos valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäeva teatrisarjas "Sajandi lugu" Vaba Lava ja NUKU teatri koostöös ning seda mängiti teatrikeskuse Vaba Lava saalis.

Aarma ja Kilmi järjekordne tagasivaade Eesti lähiajalukku oli Õismäe paneelmajas kasvanud laste kaudu räägitud lugu aastakümnest, mis vormis ümber Euroopa kaardi, kogu maailma ideoloogilised jõuvahekorrad ja inimeste unistused. Kui 1980. aastate alguses kehastas moodne nõukogude korterelamu eestlastele võimalust kõigi mugavustega eluks, siis kümnendi lõpuks sai sellest trööstitult hall monument ebaõnnestunud utoopiale. Teatrilavastus sisaldas rohkesti muude visuaalkunstide elemente ja palju muusikat, kaasa tegid Tallinna Poistekoor, Tallinna Balletikooli ja Kaie Kõrbi Balletistuudio tantsijad jpt.[19][20]

Muu erialane tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2014–2017 kuulus Kiur Aarma riigi kultuuripreemiate komisjoni.[21][22][23]

Ta on kuulunud ka Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitali portreefilmide konkursi ning muude visuaal- ja etenduskunstide žüriidesse.[24]

Tegevus muusikuna

[muuda | muuda lähteteksti]
Kiur Aarma esinemas koos ansambliga Lenna Tallinna Merepäevadel 16. juulil 2011.
(Foto: Villem Lüüs)

Kiur Aarma tegi bändimuusikat nii muusikakeskkooli päevil kui ka üliõpilasena ning musitseerib heas seltskonnas tänini.[25]

2005. aastast on ta mänginud kitarri meloodilise poproki ansamblis Raadio Maria, mille koosseisu kuuluvad algusest peale Jaan Sööt (kitarr), Andres Kuut (bass), Ardo Ran Varres (klahvpillid), Kiur Aarma (kitarr) ja Reigo Ahven (trummid); pool aastat hiljem kutsuti ansambli laulusolistiks näitleja Riina Maidre. Õigupoolest Kiur Aarma sünnipäevapeol ja tema sõpruskonnas selle ansambli loomise idee tekkiski. 2007. aastal jõudis ansambel debüütalbumini «Siin Tallinn».[26]

Aastatel 2010[27]–2013 mängis ta kitarri (peamiselt bassi) ansamblis Lenna.[28][29]

Kitarristi ja laulja Märten Krossi täispikal stuudioalbumil “Üks poiss vaatas tähti” (2019), kus võib kuulda 11 Märten Krossi muusika ja sõnadega laulu, mängib Kiur Aarma akustilist kitarri.[30]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiur Aarma isa oli Jüri Aarma, ema on Merike Aarma. Tema vanaisa oli muusika- ja terviseõpetaja Gunnar Aarma.[31] Kiur Aarma elukaaslane on veterinaar Teddy Luik, neil on poeg Kaaren (s 2014). Varasemast kooselust on Kiur Aarmal üks poeg.[32]

2002. aastast on ta Hiiumaa elanik. Tema harrastuste hulka kuuluvad paadi- ja mootorrattasõit[33]. 2020. aastal tunnustas Hiiumaa Arenduskeskus teda Hiiumaa saadiku tiitli ja sellega kaasneva Reet Ausi disainersärgiga.[34]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kiur Aarma Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 01.10.2020.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tiina Kruus. Kiur Aarma: Kaja Kallase köögis ma praegu veel kaameraga ei kükitaks Eesti Päevaleht / LP, 15.09.2023.
  3. ↑ Andres Põld, "Ajakiri Favoriit lõpetab ilmumise". Eesti Päevaleht, 06.01.1999.
  4. ↑ Helen Arusoo, "Kahvel" lõpetab. ohtuleht.ee, 30.05.2002.
  5. ↑ Ulvi Pihel. 101 Eesti telesaadet. Kirjastus Varrak, 2021.
  6. ↑ Liis Kängsepp. Ruut pürib börsile Äripäev, 05.05.2004.
  7. ↑ Kiur Aarma tutvustus Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 08.11.2022.
  8. ↑ Väljavõte Äriregistrist. Vaadatud 23.10.2023.
  9. ↑ Probleemid ranna heakorraga sundisid tõkkepuud paigaldama Hiiu Leht, 15.07.2014.
  10. ↑ "Disko ja tuumasõda" Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 23.08.2023.
  11. ↑ Eesti Filmimuuseumis alustab tegevust rahvusvaheline filmiklubi ERR Kultuur, 02.10.2023.
  12. ↑ Dokumentaalfilm "Rodeo". Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 16.09.2023.
  13. ↑ Rain Kooli. Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna "Rodeo" avab Docpointi festivali nii Soomes kui ka Eestis ERR Kultuur, 24.01.2018.
  14. ↑ "Rodeo" – festivalid ja auhinnad Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 23.08.2023.
  15. ↑ Autoritega näitusel: Kiur Aarma ja Jaak Kilmi „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“ Eesti Meremuuseumi koduleht, vaadatud 08.11.2022.
  16. ↑ "Skype Story" Dokumentaalfilmide andmebaas Dokweb.ee, vaadatud 08.11.2022.
  17. ↑ [https://filmi.ee/wordpress/wp-content/uploads/2020/02/EFI_filmiraamat_2020_150.pdf Estonian Films 2019-2020] Eesti filmid 2019–2020. Estonian Film Institute, 2020. Lk 118.
  18. ↑ Sarja "Vana aja asjad" saateid videoarhiivis ERR Arhiiv. Vaadatud 24.08.2023.
  19. ↑ Lavastus "Enne meid oli veeuputus" teatri Vaba Lava veebisaidil. Vaadatud 16.09.2023.
  20. ↑ Jaak Kilmi ja Kiur Aarma oma lavastusest “Enne meid oli veeuputus”: Õismäe on naljakas ja jabur koht Kroonika/Delfi, 03.05.2018.
  21. ↑ Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine Riigi Teataja, RT III, 25.11.2014, 4.
  22. ↑ Reet Varblane. Kunstiautasude paduvihm Sirp.ee, 27.02.2015.
  23. ↑ Riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseisu kinnitamine Riigi Teataja, RT III, 20.05.2016, 7.
  24. ↑ Selgusid järgmised portreefilmide konkursi võiduideed ERR Kultuur, 10.11.2020.
  25. ↑ Priit Pruul. Raadio Maria on fiktiivne raadiokanal Eesti Päevaleht, 14.11.2006.
  26. ↑ Eger Ninn. Tuntud kultuuritegelastest koosnev punt Raadio Maria esitleb oma debüütalbumit Postimees/Elu24, 14.12.2007.
  27. ↑ Tõnu Lilleorg. Kiur Aarma mängib Lenna bändis bassi Postimees/Elu24, 18.06.2010.
  28. ↑ Kiur Aarma lahkus Lenna bändist: ei jõudnud enam Kroonika/Delfi, 24.01.2014.
  29. ↑ Kiur Aarma lahkus ansamblist Lenna. ERR Menu, 24.01.2014.
  30. ↑ Märten Kross "Üks poiss vaatas tähti" – CD Plaaditutvustus Apollo e-poes. Vaadatud 10.10.2023.
  31. ↑ Jüri Aarma elulugu andmebaasis Telekraat. Vaadatud 24.09.2023.
  32. ↑ Loe, mis sai Kiur Aarma teise lapse nimeks! Postimees/Elu24, 02.04.2015.
  33. ↑ Harri Rinne. Kiur Aarma – mina ja Hiiumaa Hiiu Leht, 30.10.2018.
  34. ↑ Piret Eesmaa. Saadikud aitavad saare väärtustega samastuda Hiiu Leht, 22.09.2020.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kiur_Aarma&oldid=6728669"