Mine sisu juurde

Keskmine teeleht

Allikas: Vikipeedia
Keskmine teeleht

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Teelehelised Plantaginaceae
Perekond Teeleht Plantago
Liik Keskmine teeleht
Binaarne nimetus
Plantago media
L.

Keskmine teeleht (Plantago media) on mitmeaastane rohttaim teeleheliste sugukonnast teelehe perekonnast.

Liigi areaal on Euroopa, Siber, Põhja- ja Kesk-Aasia. Eestis on ta laialt levinud. Kasvab aruniitudel, teeservades, metsades, mägedel. Väga resistentne välismõjuritele.[1]

Taim kasvab 15–60 cm kõrguseks. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Keskmise teelehe kroonlehed on heleroosad. Tal on pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on valged või lillad tolmukapead.[1]

Keskmise teelehe lehed on ühtlaselt kaetud väikeste harjasjate karvadega. Ka labast tunduvalt lühem lai leheroots on karvane. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega.[1]

Keskmine teeleht on laialt kasutatud ravimtaim. Erinevalt suurest teelehest tarvitatakse tema keedist rahvameditsiinis ka nõgestõve ja “väljaveninud soonte” puhul. Loomulikult sobib ta aga ka suure teelehe asemel teena rögalahtistina kopsuhaiguste puhul. Ka temast on saadud abi selliste piinavate haiguste puhul nagu mao- ja soolehaavandid. Keskmise teelehe leht aitab haavu puhastada ja verejooksu peatada, samuti on ta hea haudunud, hõõrutud ja põletatud kohtadele panemiseks. Seejuures ei tohi aga unustada, et haigele kohale peab pääsema taime mahl. Selleks võib mahla kas lehest välja pigistada või siis panna haigele kohale katkimuljutud leht.[1]

  • Флора СССР,том 23,стр 148,часть - Род 1381. Подорожник — Plantago L.
  • Крейча И., Мацку Я. Атлас лекарственных растений. — Веда, 1981.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]