Kasutaja arutelu:Ahsoous

Bulgaaria nimed

Ma pöörasin Su muudatused tagasi, sest sporaadilised muudatused ei sobi. Siis tuleb süstemaatiliselt muuta, aga enne tuleb asi läbi arutada. Kui Sul on kavas kõik nimed ise muuta, siis on teine asi. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 20:29 (EET)

http://www.eki.ee/knab/trkr_bulgaaria.pdf

Seal on niisugune lause: "Soovituses on

lisatud, et paralleelselt võib kasutada ka eelmist ÜRO soovitatud latinisatsiooni (1977),´mida seni Eestis rakendati, ent ühe väljaande piires kasutatagu vaid üht neist". Me oleme sellest nii aru saanud, et me võime ise valida, kumba me kasutame. Seni pole meil kokkulepet üle minna teisele latinisatsioonile. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 20:40 (EET)

Vähe sellest, et sa tegasi pöörad, pöörasid sa ka parandatud vea tagasi. Aga tuhandete nimede parandamine võtab aega ehk siis see ei ole mitte paari päeva töö. Ja mõnedki nimed on siin vikis juba varasemast ja päris mitmeidki aastaid olnud nii ehk naa Bulgaaria omaladina järgi. Seega järjekindlust pole siin mitte kunagi olnudki.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 20:44 (EET)

Kas Sa panid tähele, mida ma ütlesin? Me ju teadsime algusest peale, et me võime valida. Ja faktiliselt me oleme valinud vana juurde jäämise, sest me pole valinud uut. Vana ei ole vale ega ebasoovitatav, soovitatud on ainult järjekindlus. Kui kuskil on uue järgi, siis see on viga, nii nagu meil ikka vigu on. Need, kes on asjast teadlikud, on püüdnud järjekindlust hoida. Mina ka püüan seda praegu. Palun vabandust, kui olen mingi muu asja ära rikkunud. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:05 (EET)

Mina arvan risti vastupidi, et need vanad asjad tuleb praegusele ametlikule kirjapildile parandada ja mitte vastupidi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 21:10 (EET)

Miks? Me peaksimegi arutama poolt- ja vastuargumente. Kui Sa oma arvamuse järgi ühekülgselt tegutsed, siis kaob peamine, nimelt järjekindlus. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:13 (EET)

Olen nõus Andresega. Ja igal juhul tuleb enne läbivate muudatuste tegemist püüda enne milleski kokku leppida, seda enam, et kui parajasti arutelu käib, ei tohiks lihtsalt tuimalt tegutseda. --Epp 13. märts 2016, kell 21:14 (EET)

Vaata sellepärast ma võtsingi rahulikult, et muutsin ära 3 lehekülge, aga kui Andres siin tagasi pöörama asus ja siis leiab, et pigem tuleks siis need kõik korraga ära muuta, siis mis mul üle jääb kui hakata massilisi muudatusi tegema.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 21:17 (EET)

Mulle ei jäänud muljet, et Ahsoous kavatseb kõik muuta, muidu ma ei oleks tagasi pöörama hakanud. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:20 (EET)

No ma ei tea, see ei saa ainus põhjus millegi muutmiseks olla, et keegi tahab hullult suht mõttetut tööd teha. Pealegi reostab see meeletult viimaseid muudatusi. On palju pakilisemaid asju. --Epp 13. märts 2016, kell 21:23 (EET)

Jah. ma ei tahtnudki kõiki korraga muutma hakata, vaid võtta asja rahulikult ja äkki siis saaks paari aasta jooksul asja ka, aga Andres ju ei tahtnud sellist võimalust jätta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 21:28 (EET)

Nojah, on tarvis sisulist põhjendust, miks uus on parem. Mina näiteks ei leia, et uus on parem. Praegune on eestlasele kergemini loetav, sellepärast polegi kiirustanud muutma. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:26 (EET)

Jah, mulle meeldib ka praegune rohkem samal põhjusel. --Epp 13. märts 2016, kell 21:28 (EET)

Ei ole paremini loetav. Mõlemas on omad probleemid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 21:28 (EET)

Noh, on üks täht, mida ei oska lugeda. Muu on arusaadav. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:32 (EET)

Sellel, et see on praegune ametlik omaladina, pole minu meelest tähtsust, sest me ju niikuinii ei kasuta (EKI ei soovita) alati omaladinat. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:27 (EET)

Ja vana kasuks räägib ka see, et me peaksime muutmiseks suure töö ära tegema. Kui Ahsoous teeb kõik ise, siis see kaalutlus langeb muidugi ära. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:31 (EET)

Kahe aasta jooksul muutmine pole vastuvõetav, sest see tähendaks kaht aastat ebajärjekindlust. Kui muuta, tuleb seda teha hoogtööna. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 21:34 (EET)

Minu arvamus on sinu omaga risti vastupidine. Nagu Epp ütles: On palju pakilisemaid asju.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 21:59 (EET)

Kui mingit ühist arusaama ega kokkulepet pole, ei saa muutma hakata. Minu pakilisuse jutt ei käinud sellise juhtumi kohta. Loomulikult ei saa korraga mitut moodi olla. --Epp 13. märts 2016, kell 22:19 (EET)

Vana eelis on Ž ja š, plus selge vahe a ja katusega a vahel, mis minu arusaamist mööda hääldub a ja õ vahepealselt. Seega on asi foneetilisem. - Melilac (arutelu) 13. märts 2016, kell 22:15 (EET)

Parem lugu on see, et siin on ka selliseid nimesid, milles üks täht on võetud ühest tabelist ja teine teisest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 22:17 (EET)

Jah, nõus, sellised tuleks ümber töödelda, aga ühtsuse mõttes peaks kokkuleppele jõudma küll. Proovin käsitleda erinevusi. Vana kasuks on minu meelest č, ž, j, š, št, mis on eestlaste jaoks palju foneetilisemad m'rgid. Uue kasuks on ka üks asjaolu, nimelt asendub -ija ja selle asemele tuleb -ia. - Melilac (arutelu) 13. märts 2016, kell 22:29 (EET)

Näiteks c või ts-ga on asjad praeguses vist paremad Car Kalojan või Tsar Kaloyan.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. märts 2016, kell 23:01 (EET)

Kokku siis 6 vana, 2 uue poolt, see Ts c asemel on eestlase jaoks normaalsem küll. - Melilac (arutelu) 14. märts 2016, kell 00:01 (EET)

Nime lõpus olev 'y' on ka arusaadavam kui 'j' (Kozloduy või Kozloduj). Muidugi 'i' oleks parem, aga seda võimalust isegi ei ole.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2016, kell 00:29 (EET)

Jah, praeguse omaladina kahjuks räägib isegi kõige tugevamini see, et ta ei võimalda а ja ъ vahel vahet teha, nii et pole selge, kuidas tuleb hääldada, isegi kui süsteemi tunned. Andres (arutelu) 13. märts 2016, kell 23:44 (EET)

Jah, aga mis sest ikka tagantjärele arutada, kui arutelu tulemust ära ei oodata. --Epp 13. märts 2016, kell 23:51 (EET)

Epp – Ma spetsiaalselt ütlen sulle nüüd viiendat korda – mul ei olnud vähimatki kavatsust nimesid muutma ja artikleid massiliselt teisaldama hakata ja tahtsingi asja üle arutada ning tahtsin asjadel rahulikult oma rada kulgeda. Aga kui asi ei kannata ootamist, siis ei jää ju muud üle.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2016, kell 00:18 (EET)

Kui Sa tahtsid arutada, miks Sa siis ei arutanud? Ja praegu ei sunni Sind ka miski massiliselt muutma. Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 00:41 (EET)

Sa räägid iseendale vastu. Ise sa ju väitsid Kahe aasta jooksul muutmine pole vastuvõetav. Küsimus ei olnud mitte muutmises, vaid selles, et reaalselt oleks asi selle ajaga ise korda tiksunud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2016, kell 00:52 (EET)

No ei oleks, kui Sina ainukesena tahad muuta. Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 07:17 (EET)

Sellisel puhul oleks asi ju algseisu tagasi tiksunud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2016, kell 10:43 (EET)

Tiksuski, aga Sa ei lasknud algseisul püsima jääda. :) Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 12:22 (EET)

Äkki tuleb sulle vahelduseks endale meelde, et sa ise ei lasknud sellel sündida, vaid sa asusid aga kohe muutma. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2016, kell 12:34 (EET)

Ma nüüd südamest kahetsen, et ühe linnakese nupukese lõin ): --Mona 14. märts 2016, kell 00:23 (EET)

Et siis nüüd ongi nii – üks inimene teeb, mida tahab, sõltumata konsensuse puudumisest süsteemi muutmise osas. Ka siinne diskussioon on näidanud, et toetus teisele latinisatsioonisüsteemile üleminekuks puudub ja et varasemal süsteemil on uuega võrreldes mitmeid eeliseid. Ma ütlen ka omalt poolt, et ei toeta Ahsoouse ühepoolset üleminekut uuele latinisatsioonile. Lisaks õhkub praegusest käitumisest, s.h teiste seisukohtade ignoreerimisest sellist estopedistlikku ülbust, millele kogukond ei tohiks läbi sõrmede vaadata. -- Toomas (arutelu) 14. märts 2016, kell 12:25 (EET)

Tänan. Kuid Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuses seisab suhteliselt selgelt: Esimeseks eelistuseks jääb bulgaarlaste uus omaladina,...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2016, kell 12:34 (EET)

Kus on otsuse tekst? Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 16:08 (EET)

Otsust ennast ma ei leidnud, aga refereeringus on tõesti selline lause. Kui see nii on, siis meil valikut ei ole. Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 16:14 (EET)

See muudab mõneti asja tõesti, aga siis oleks sellest võinud oma argumentatsiooni ju alustada, eks ole?! -- Toomas (arutelu) 14. märts 2016, kell 16:30 (EET)

Sellist tegutsemisviisi see ikkagi ei õigusta. --Epp 14. märts 2016, kell 16:50 (EET)

Jah, minu meelest ka oleks pidanud kõigepealt selgelt argumenteerima. Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 19:33 (EET)

Selline tegutsemine sarnaneb minu meelest pigem vandalismiga. --Epp 14. märts 2016, kell 12:41 (EET)

Aitäh. Et ma lähtun Emakeele Seltsi ja EKi soovitustest ning Andrese arvamusest hoogtöö osas, siis olen ma vandaal. No ju ma siis olen. BTW. Praeguse seisuga on geograafia artiklid vist peaaegu kõik üle viidud, isikute puhul mõned muudatused tegin.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2016, kell 13:17 (EET)

Sa reageerid üle. Kõik peale sinu on avaldanud arvamust, et uuele latinisatsioonile üleminek ei ole piisavalt põhjendatud. Mina arvan samuti.--Morel (arutelu) 14. märts 2016, kell 20:16 (EET)

Protesteerin sellise tegutsemisviisi vastu ja leian, et Ahsoouse parandused tuleks tagasi pöörata.--Morel (arutelu) 14. märts 2016, kell 20:18 (EET)

Kõigepealt tuleks saada selgust selles, kas meil üldse on siin valik. Igaüks võib tulla ja väita, et keelekorraldajad eelistavad uut latinisatsiooni ja meie vastuseis sellele on omavoli. Andres (arutelu) 14. märts 2016, kell 21:10 (EET)

Ma olen ka sellise omavolilise teisaldamise vastu. Tulemuseks on paras segadus (ilmselt tuleb 2 aastat oodata). Tegelikult oleks mõistlik selliste otsuste Vikipeedias juurutamisega hoopis oodata 2 aastat, sest Emakeele Seltsi keeletoimkond on varemgi oma otsuseid tagasi pööranud, kui on näha, et need ei juurdu. Pealegi ei oska inimesed neid nimesid nüüd enam õigesti hääldada. Kui viia üle omaladinale, tuleks igale poole lisada ka vana latinisatsioon. Mul oleks veel argumente vana latinisatsiooni kasuks, aga mida siin enam ikka kaagutada. Jõudu! --Metsavend 6. aprill 2016, kell 15:55 (EEST)

Aga kas tolle välise autoriteedi järgimise eesmärgiks polegi mitte see, et vältida siinseid omavahelisi vaidlusi. Ning vajadusel vaielda tagantjärgi üksnes tolle välise autoriteediga. --WikedKentaur (arutelu) 6. aprill 2016, kell 22:39 (EEST)

Antud juhul ei ole keeletoimkond otsustanud, et vana latinisatsioon ei kõlba enam. Vastupidi, öeldakse, et kasutamiseks sobivad nii vana kui ka uus. Vt ka Vikipeedia:Üldine arutelu#Bulgaaria nimed. 90.190.59.4 6. aprill 2016, kell 23:11 (EEST)

Kas keeletoimkond on mõne otsuse paari aasta jooksul tagasi pööranud? Mulle meenuvad paar vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsust, mis on tagasi pööratud, aga hulgem aastaid hiljem. Tõsi küll, mõnd otsust on keeletoimkond lühikese aja järel täpsustanud (nt ajaloosündmuste nimetuste algustäheortograafia küsimus). 90.190.59.4 6. aprill 2016, kell 23:21 (EEST)

On (näiteks Lulu lahkumise põhjuseks olnud Pattaya>Phatthaya)- Melilac (arutelu) 7. aprill 2016, kell 23:08 (EEST)

Kas see konkreetne nimi on seotud keeletoimkonna otsuse tagasipööramisega? Üksiknimede nimevariantide eelistusi üldjuhul keeletoimkond kinnitanud pole. 90.190.59.26 7. aprill 2016, kell 23:48 (EEST)

Ikkagi eelistus on, ja argumendiks sellest piisab. Muidugi võib üle küsida, kas neil on eelistus.

Hääldus ja vana kirjapilt tuleb igas artiklis ära tuua, lihtsalt mainimisel pole seda tarvis. Praegune olukord, kus nimed on osalt ühes, osalt teises kirjaviisis, on kõige hullem.

Kaks aastat oodata ei ole minu arust põhjendatud. Andres (arutelu) 7. aprill 2016, kell 00:40 (EEST)

"Esimene eelistus" on argument küll, aga antud juhul minu meelest ainult Vikipeedia tegijate omavahelise kokkuleppe küsimuses. Otsuses öeldu järgi eelistab keeletoimkond nii vana kui ka uut tabelit. Nii et ei saa öelda, et vana tabelit eelistades seistaks Vikipeedias justkui (omavoliliselt) keelekorraldajate eelistuse vastu.

Seda küll, et nimed tuleks ära tuua mõlemas latinisatsioonis. 90.190.59.248 7. aprill 2016, kell 17:05 (EEST)

Miks Sa leiad, et see on ainult meie kokkuleppe küsimus. Pakun, et küsime Peeter Pällilt, kuidas nad seda mõtlevad. Näiteks vene nimede puhul nad ütlesid, et entsüklopeedias tuleb kirjutada näiteks "Julija". Kui nad ütlevad, et võime ise valida, siis taastame endise olukorra. Andres (arutelu) 7. aprill 2016, kell 22:33 (EEST)

Väike probleem on nüüdseks ajaks tekkinud seoses Venemaa enda uute (passi)reeglitega: nimelt 'я' on nende järgi igal juhul 'ia' (ja 'ю' igal juhul 'iu').  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. aprill 2016, kell 20:53 (EEST)

Mina ei saa aru, kust sa vastupidist välja loed. Minu meelest mõeldud on nii, nagu otsuse sõnastuses öeldud. Vene (ega valgevene, ukraina jm) keele puhul pole tunnistatud tavakasutuses kasutatavaks mitut latinisatsiooni, nii nagu praegu bulgaaria keele puhul. 90.190.59.26 7. aprill 2016, kell 23:37 (EEST)

Kui sa otsust lugeda viitsiksid, siis seal on selgelt öeldud: Esimene eelistus on omaladina.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. aprill 2016, kell 23:54 (EEST)

Jah, seda ma mõtlesin. Pole päris selge, mida see tähendab, sellepärast võikski küsida. Anonüümne kirjutaja ütles, et tema meelest see formuleering on argument ainult meie omavahelises arutelus, kuid ei öelnud, miks ta sega leiab. Andres (arutelu) 8. aprill 2016, kell 00:41 (EEST)

Vene nimede puhul on siiski mitut latinisatsiooni, näiteks Juri Mišin, ka Yury Mishin (või vastupidi); Pjotr Rožok-Pyotr Rozhok. See nagu ei oleks nagu omaladina.--Juhan121 (arutelu) 8. aprill 2016, kell 00:02 (EEST)

Jutt on ainult ия-lõpulistest nimedest, mida võib kirjutada -ia-lõpulistena, aga entsüklopeedias ja teistes nõudlikes tekstides ainult ija-lõpulistena. Andres (arutelu) 8. aprill 2016, kell 00:41 (EEST)

Omameelest ütlesin, miks "esimene eelistus" on argument vaid omavahelise kokkuleppe juures. Otsuses öeldakse otsesõnu, et kasutatavaks on tunnistatud kaks latinisatsiooni ja lihtsalt seda, et ühe väljaande piires tuleks olla järjekindel. Kui kasutame üht kahest latinisatsioonist üht (vanemat), mille keeletoimkond on tunnistanud kasutatavaks, siis ei saa Vikipeedia olla keelekorraldajatega vastuolus. Ma sain aru, et "argumendist piisab" ütlesid sellepärast, et sellist vastuolu ei tohiks olla. Vastuolu polegi. Mida on mõeldud sellega, et on "esimene eelistus", seda on minu meelest juba otsuses eespool niigi selgitatud. (S.o mõlemad latinisatsioonid on kasutatavad. Kui üks neist on esimene eelistus, siis teine on järelikult teine eelistus.) Kuna uuem latinisatsioon on esimene eelistus, siis jah, nad paneksid näiteks ÕS-is vastava nimekuju ettepoole, ja panevad ka KNAB-is. Aga jällegi, see pole antud juhul määrav, kui samas öeldakse, et ka vanem latinisatsioon sobib samavõrd kasutamiseks. (Veel, panna tähele, et KNAB-is on antud juhul mõlemad nimekujud põhinime real.)

Muidugi on maailmas latinisatsioone palju rohkem kui need, mis eesti keeles kasutatavaks on tunnistatud. Tavakasutuses (st mitte spetsiifilises tarvituses, näiteks mõne isiku nimi passis vms) on üldjuhul eesti keeles kasutatavaks tunnistatud üks latinisatsioon. Bulgaaria keele puhul praegu kaks. Antud juhul polnud küsimus ka erandlikes nimedest, mille korral ühe või teise keele tähetabelist hälbida. 90.190.59.115 8. aprill 2016, kell 07:49 (EEST)

Minu mõte oli see, et kui keelekorraldajad lubavad kirjutada mitut moodi, siis on mitu võimalust, kuidas eri variandid omavahel seotud on, alates täielikust võrdväärsusest kuni selleni, et üks variant on ainult mööndav. Kõigil sellistel juhtudel, kui täielikku võrdväärsust ei ole, me oleme eelistanud seda, mida on näidatud kuidagi eelistatavamana, lihtsalt selleks, et mitte vaielda. Isegi järjestus ja ühelt teisele suunamine tekitab eelistuse, näiteks kuigi "mehaanika" ja "mehhaanika" on mõlemad võrdväärselt lubatud, on meil seda võetud nii, et "mehaanika" on eelistatud. Kohanimede puhul on ka alati õige originaalkirjaviis, aga me ei vali kunagi, kuidas sel juhul kirjutada. Sõnastust "esimene eelistus" pole varem kasutatud, sellepärast võiks üle küsida, mida see tähendab. Ma arvan küll, et see toob kaasa selle, et esimene eelistus on keelekorraldajatel esimesel kohal. Andres (arutelu) 8. aprill 2016, kell 10:33 (EEST)

Olgu, variandid ei ole täiesti võrdväärsed, järjestus tekitab teatava eelistuse. Aga mis neisse näidetesse puutub, siis "mehhaanikaga" võrreldes pole antud juhul öeldud, et üks latinisatsioon on iseenesest parem või teine ebasoovitatav või vähem eesti keeles kasutamiseks sobiv. Konstanteeritakse, et mõlemad sobivad. Kohanimede puhul pole muudel juhtudel mitu latinisatsiooni KNABis põhinime staatuses. Nii et samavõrd jäikasid raamisid, nagu siin välja pakud, millegi muu puhul minu meelest Vikipeedias aluseks võetud pole. Tundub, et selle järele pole ka vajadust, sest vana latinisatsiooni toetatakse siin peaaegu et üksmeelselt. 90.190.58.50 10. aprill 2016, kell 21:19 (EEST)

Jah, "mehaanika" suhtes Sul on õigus, varem olid variandid samas staatuses.

KNAB-i järgimise üks otstarbeid on vaidluste vältimine ja ühtluse tagamine. Ja KNAB-is on alati üks nimekuju esikohal, isegi kui nimekujud kuulutatakse täiesti võrdväärseteks.

Mina eelistan ka vana latinisatsiooni, aga järgida seda kirjutusviisi, mis endale meeldib või õige tundub, ei saa, muidu ei saaks õigekirja üldse olla.

Loomulikult on vana kirjutusviis lubatud ja aktsepteeritud, aga Vikipeedias ei saa oma suva järgi omavahel kokku leppida, sest alati võivad tulla inimesed, kes sellest kokkuleppest ei hooli ja ütlevad, et see ei kehti, sest see on suva. Kui kasutada alati KNAB-i esikohanime, siis suva ei ole. Andres (arutelu) 10. aprill 2016, kell 22:37 (EEST)

Neid valikuid, mille puhul keelekorralajad ei ütle, kuidas on ainuõige või siis lihtsalt parem kirjutada, on ju hulgem. Neil juhtudel tuleb lihtsalt kokku leppida ja püüda olla järjekindel. Muidugi on võimalik, et hiljem lepitakse mõnes konkreetses küsimuses teisiti kokku.

Me ei vali ju praegu suvalist latinisatsiooni, mis endale meeldib või õige tundub, vaid ikka nende kahe vahel, mida keelekorraldajad soovitavad.

Vaata, kuidas bulgaaria nimed on KNABis toodud. Seal on põhinime lahtris ehk n-ö esikohanimena antud nimi kahes latinisatsioonis. 90.190.58.165 11. aprill 2016, kell 18:21 (EEST)

Räägin praegu ainult kohanimedest. Nende puhul on alati mingi esikohanimi.

Esimesena on toodud uus latinisatsioon, teisena algupärane nimekuju, kolmandana vana latinisatsioon. Kuidas siis saab öelda, et eelistust ei ole?

Kui me hakkame kokku leppima, siis jäämegi kokku leppima. Ja kokku lepime ikka selles, mis meile meeldib. Andres (arutelu) 11. aprill 2016, kell 20:46 (EEST)

Jah, ma juba möönsin, et on järjestusel põhinev eelistus. Aga erinevalt muudes keeltes kohanimedest keelekorraldajad tõesti soovitavadki kirjutada bulgaaria kohanimesid kahes võimalikus latinisatsioonis. Muude keelte puhul pole ka näiteks põhinimelise eksonüümi asemel endonüümi kasutades selge, millal täpselt või kas üldse selle kasutamine eestikeelses tekstis on soovitatav (KNAB-is staatuselt samal pulgal kõikvõimalike muude variantnimedega), olgu ta pealegi "õige". Antud juhul on teistmoodi see, et on selgesõnaline soovitus kasutada emba-kumba latinisatsiooni. Üks on küll järjestuses eespool, aga mõlemad on eelistatud. Nad soovitavad valida kahe vahel ja olla väljaande piires järjekindel.

Neid asju, milles keegi teine Vikipeedia tegijate eest kokku ei lepi on ju niikuinii palju. Näiteks, kas eelistada eKr-i või e.m.a-d, kas kirjutada sajandid Rooma või araabia numbritega, igasugused vormistusliku küsimused jne. Mõnel juhul võib olla raske kokku leppida, aga ilma kokku leppimata ka ju mingi rahuldava tulemuseni ülidselt ei jõua. Pealegi, ka kokkulepe lähtuda alati keelekorraldajate eelistusest, on Vikipeedia tegijate kokkulepe, olgu ta pealegi pooleli vaikiv kokkulepe. Selle vaikiva kokkuleppe eesmärk on minu arusaamise järgi eelkõige see, et me ei läheks keelekorraldajate soovitusega vastuollu, mitte niivõrd kokkuleppimise ja võimaliku vaidluse vältimine (kokkuleppeid ja vaidlusi tuleb ette niikuinii). Vastuolu keelekorraldajate soovitusega antud juhul igatahes poleks, ükskõik kumb latinisatsioon Vikipeedia tegijatele rohkem meeldib. Sellepärast ütlengi, et antud küsimuses järgiksime seda kokkulepet rangemini kui muudel juhtudel ja pole selge, et meil on vaja nii jäigad olla.

Kui eelpool kõnelejate sõnavõttudest lähtuda, siis me praegu samahästi kui juba oleme kokkuleppel kasutada vana latinisatsiooni. Nii et kokkuleppimine ise probleemi praegu ilmselt ei tekita. 90.190.59.101 11. aprill 2016, kell 22:22 (EEST)

Ma panin ette küsida keelekorraldajatelt üle, kas on aktsepteeritav kasutada Vikipeedias vana latinisatsiooni. Nende avaldatud jutt (või meie tõlgendus sellest) on vastuoluline, sest ei saa olla korraga esimene eelistus ja võrdväärne soovitavus. Kui nad vastavad, et me võime valida emma-kumma ja nemad ei soovita ühte teisest rohkem, siis Ahsoouse argument, et esimene eelistus on uus latinisatsioon, kaotab jõu. Kui nad vastavad, et nad soovitavad kasutada pigem uut latinisatsiooni, siis tulebki seda teha. Sa ütlesid ennist, et Sinu arvates pole tarvis küsida. Aga minu meelest on tarvis, sest nende soovitused pole kokku võttes ühemõttelised ning meil on vaidlus, kuidas neid tõlgendada.

Endonüümide puhul meil pole kokkulepet tarvis olnud, sest meil on üldine reegel, et me kasutame põhinime.

Nendel teistel juhtudel on kindel, et valik ei ole õige ja vale vahel ega rohkem ja vähem soovitatava vahel, sest keelekorraldajatel pole neis asjades eelistust. Pealegi enamikul juhtudel, kui on mitu õiget, me ei ühtlusta, näiteks kas staadionide või staadionite, lõpebvõi lõppeb.

See, et me lähtume keelekorraldajate eelistustest, on küll mingis mõttes kokkulepe, aga minu meelest ikkagi üsna vältimatu.

See, et me kasutame alati põhinime, on ikkagi meie kokkulepe.

Minu meelest kokku leppida on praegu võimatu, sest Ahsoous ei ole vana latinisatsiooniga nõus ja tal on arvestatav argument, pealegi ta viib oma seisukoha jõuga ellu. Praegusest olukorrast parem oleks ükskõik milline kokkulepe. Ja kui meil ka oleks konsensus, võiks ikka tulla keegi sama argumendiga. Asja saaks muuta ainult keelekorraldajate selge vastus Vikipeediale. Andres (arutelu) 12. aprill 2016, kell 00:04 (EEST)

Hm, kui on keeletoimkond on seisukohal, et mõlemad latinisatsioonid on eesti keeles kasutatavad ja väljaanded peaks ise valima, siis milleks peaks keelekorraldajad arvama, et eestikeelses Vikipeedias sobib kasutada siiski vaid uuemat latinisatsiooni? Ma ei tea, kuidas selle võrdväärsusega täpselt olema peab, aga miks ei saa soovitada mitut varianti ja siis need eelistused lihtsalt järjestada? Sellepärast ju ongi kasutatavaks või soovitatatavaks tunnistatud kaks latinisatsiooni, et selge eelistus puudub. Üldiselt on keeletoimkonnal eesmärk soovitada tavakasutuseks üht latinisatsiooni.

Eks sa siis küsi, kui seda vajalikuks pead. Minu meelest keeletoimkond lihtsalt pole näinud vajadust oma soovituste ja eelistuste suhete ja võrdväärsuse üle juurelda ja imelik oleks paluda keelekorraldajatel seda teha. Iseenesest keeletoimkonna seisukoht on selge, nende poolest on keele kasutajatel valik ning ilma enese jaoks lisanõudeid ja -kriteeriumite püstitamata on seisukohast võimalik juhinduda.

Sellest ma räägingi, et kui üldise reegli järgi oleme kasutanud KNABi põhinime, siis antud asjas oleks jätkuvalt samamoodi, sõlutmata sellest, kumba latinisatsiooni eelistada. Põhinime staatuses on nimi kahes latinisatsioonis, olgugi et järjestatult.

Kokkuleppimiseks ei pea ju kõik nõus olema, ei pea olema päris konsensus. Ka hääletused ei toimu üldjuhul nii, et otsustab üks inimene, kes on vastu. (Praegu poleks mõtet hääletada, kui on teada, et uut latinisatsiooni soovib kasutada vaid üks inimene.) 90.190.58.236 12. aprill 2016, kell 18:41 (EEST)

Kui keelekorraldajad on selle vastuolija poolel, siis pole millegi üle hääletada. Kui mitte, siis muidugi võib lähtuda ligilähedasest konsensusest.

Miks me peaksime oletama, mida keelekorraldajad arvavad, kui on võimalik küsida? Ahsoous tõlgendab nende seisukohta teistmoodi, ju see siis ei ole üheselt mõistetav.

Muidugi ma võin küsida, kuigi minu meelest on imelik, et eeldatakse, et mina seda tegema pean, justkui see kellelegi teisele korda ei läheks. Andres (arutelu) 12. aprill 2016, kell 21:37 (EEST)

Mismoodi on võimalik tõlgendada nii, et keelekorraldajad on selle vastuolija poolel? Kas sa oled ikka lugenud, mis kõnealuses otsuses bulgaaria keele kohta kirjutatakse? (Kui lähtud vaid sellest, mida Ahsoous öelnud on, siis see on pehmelt öeldes ebatäpne.) Öeldakse: "keeletoimkond [jõudis] soovituseni vähemalt esialgu tunnistada kasutatavaks mõlemad tabelid". Ei öelda, et kasutatav on üks tabel või teine on ebasoovitatav ega midagi säärast.

Küsimus on ju ainult selles, kas lähtuda lihtsalt keelekorraldajate soovitusest või siis rangemalt järjestada eelistused samamoodi nagu keelekorraldajad seda tegid. Sellisel juhul ei tulene see, kuidas teha, vääramatult millegi tõlgendamisesest, vaid on kokkuleppe küsimus.

Sa oled vist praegu ainuke, kelle meelest on mõtet küsida. 90.190.59.35 12. aprill 2016, kell 23:01 (EEST)

Nojah, ju ma siis olen ainuke.

Teises allikas on öeldud, et esimene eelistus on uus latinisatsioon. Selle vastuolu tõttu polegi keelekorraldajate seisukoht üheselt mõistetav. Kui keelekorraldajatel on ikkagi rangem eelistus olemas, siis võrdväärsust ei ole. Sellepärast tulekski küsida, et see pole selge. Andres (arutelu) 13. aprill 2016, kell 09:26 (EEST)

See on samast allikast. Aga ikkagi, kuidas on keeletoimkonna öeldus vastuolu? Miks ei saa soovitada mitut latinisatsiooni ja samal ajal need soovitusega ette antud eelistused järjestada? Et keegi ei saa tekstist aru või loeb välja midagi, mida öeldud pole, iseenesest ei tähenda vastuolu.

Ma saan aru, et me oleme seni lähtunud üldpritsiibist, et peaks olema kooskõla keelekorraldajate soovitustega (mh KNABi põhinime kasutamise näol). Ma ei vaidlusta seda. Lihtsalt ei ole ilmne ega usutav, antud olukorras on vältimatu seada endale sellest rangemad piirid. 90.190.58.72 13. aprill 2016, kell 17:21 (EEST)

Ma ei tea, kui eelistused järjestatakse, siis ei ole ju soovitused võrdväärsed, vaid ühte peetakse paremaks.

Ei saagi väita, et vastuolu on, aga vähemalt näib, nagu oleks. Vähemalt soovitus ei näi ühemõttelisena.

Ja mis puutub põhinimesse, siis kürillises kirjas nimi on ka samas lahtris, aga see pole ju soovituslikult võrdväärne. Samuti on vene nimede puhul omaladina põhinime lahtris. Andres (arutelu) 13. aprill 2016, kell 17:55 (EEST)

Nojah, võib arvata, et eelistatud pole järjestatud suvaliselt. Nii et möönan kolmandatud korda, et mingis mõttes nad täiesti võrdväärsed pole. Aga sellest ei tulene, et üht eelistust peetakse teisest (selgelt) paremaks. Otsuses räägitakse bulgaaria keelega seoses ju suuresti sellest, kuidas ei jõutud otsusele, millist üht latinisatsiooni eesti keeles praegu eelistada. Kuidas siis saab jääda mulje, et nad samal ajal üht latinisatsiooni teisest paremaks peavad?

Nojah, nimi on põhinime lahtris ära toodud ka kürillilises kirjas, aga vaevalt keegi mõtleb, et see tavakasutuses eestikeelsesse teksti sobib. Ka otsus ei viita sellisele võimalusele. Kui nimi kürillilises kirjas kahe variandi vahelt ära jätta, küllap siis poleks samavõrd arusaadav, et variandid on sellesama nime latiniseeringud, mitte erinevad nimed. Vene keele puhul mulle praegu ei hakanud silma, et põhinime lahtris oleks omaladina, juhul kui see erineb eesti transkriptsioonist. Mõnel juhul küll on vene-eesti transkriptsiooni kõrval samas lahtris ära toodud nimi mõne muu keele latinisatsioonis. 90.190.59.180 13. aprill 2016, kell 19:00 (EEST)

Jah, vene keele koha pealt on Sul õigus, mul oli valesti meeles. Aga ikkagi, põhinime lahtrist on raske aru saada. Kuskil pole selgitatud, mis see põhinimi on. Põhinimi ei tohiks olla kürillilises kirjas. Võib-olla lihtsalt ei viitsitud vana versiooni korralikult ümber teha. Võib-olla üks latinisatsioon on põhinimi ja teine on rööpnimi? Lahtri pealkiri on "Põhi- või rööpnimi", mitte "Põhinimi".

Hea küll, aga mis mõte sellel "esimesel eelistusel" siis on? Ma ei saa aru, mis see tähendab. Noh, pole mõtet vaielda, eks ma küsin järele. Andres (arutelu) 13. aprill 2016, kell 20:25 (EEST)

Ma ei tea, aga ma õppisin lugema äkki vist neljaaastaselt. Ja ma ei saa kuidagi mõista seda, et lausest: "Esimeseks eelistuseks jääb bulgaarlaste uus omaladina", oleks võimalik aru saada, et eelistust ei ole või et variandid oleksid võrdväärsed.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. aprill 2016, kell 20:17 (EEST)

Esmajärjekorras võiks muidu üle vaadata valgevene kohanimed. Erinevalt bulgaaria nimedest on need siin praegu latinisatsioonis, mida keelekorraldajad kasutada ei soovita. 90.190.58.165 11. aprill 2016, kell 18:21 (EEST)

Meil saavad valgevene nimed olla nii, nagu nad praegu on, ainult sellepärast, et keegi ei vaidle. Andres (arutelu) 11. aprill 2016, kell 20:46 (EEST)

Minu meelest sa räägid vastu sellele, mida eespool ütlesid. 90.190.59.101 11. aprill 2016, kell 22:22 (EEST)

Kuidas nii? Meil on ju praegu konsensus valgevene nimede asjus. Võib-olla ainult Sina oled eriarvamusel. Kui keegi hakkab niimoodi nõudma, nagu Ahsoous praegu nõuab, siis praegune ei saa püsima jääda. Andres (arutelu) 12. aprill 2016, kell 00:04 (EEST)

Sa ütled ju, et keelekorraldajate eelistusest juhindumine on vältimatu. Ühe inimese eriarvamus vaevalt määrav saab olla. 90.190.58.236 12. aprill 2016, kell 18:41 (EEST)

Saab küll, kui tal on tugev argument. Praegu lihtsalt keegi ei taha keelekorraldajate soovitusest juhinduda. Andres (arutelu) 12. aprill 2016, kell 21:37 (EEST)

Et keelekorraldajate soovitusest juhindumine on vältimatu ainult siis, kui keegi parasjagu eriarvamusel pole? Kuidas see siis suvaline pole?

Võib-olla küll, et kui on tugev argument, siis saab ühe inimese arvamus olla määrav. Aga tugev argument on minu meelest selline, mis vähemasti vett peab. 90.190.59.35 12. aprill 2016, kell 23:01 (EEST)

Ongi nii, et praegu me eelistame oma suva järgi valgevene ladinatähestikulist kirjaviisi keelekorraldajate soovitusele. Mitte et ladinatähelise kirjaviisi kasutamine vale oleks ja mitte et poleks argumenti selle eelistamisele. Aga kui keegi nõuaks, et lähtutaks keelekorraldajate soovitusest, siis vaielda ei saaks.

Ma arvan, et valgevene keele puhul on piisavaks argumendiks, et keelekorraldajad eelistavad teist latinisatsiooni. Andres (arutelu) 13. aprill 2016, kell 09:26 (EEST)

Tegelikult on probleem olemuslikult selles, et meil pole keelekorraldajatega sidet, mis on kurb, sest me võime mitmes küsimuses rohkem teada. Nii Ahsoouse bulgaaria kui ka eestimaine valgevene latinisatsioon kaotavad ära ühe väga selgelt eristuva hääliku, mistõttu tegemist ei saa olla väga hea süsteemiga - Melilac (arutelu) 13. aprill 2016, kell 16:06 (EEST)

Võib äkki mõelda ka selle, et kui kõik muud rahvad ning ka bulgaarlased ise kirjutavad oma nimesid ladina tähestikus ühte moodi, siis miks peaks meie neid teist moodi kirjutama. Ilmselt oled isegi otsinud originaalis kirillitsas kirjutatud nimesid ladina tähestikus ja saanus aru küll, et eesti transkriptsioonidega pole sellel puhul tihtipeale üldse miskit peale hakata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. aprill 2016, kell 20:12 (EEST)

See side oleks muidugi hea, aga seda ma ei usu, et keelekorraldajad neid asju ei tea, vähemalt Peeter Päll teab. Andres (arutelu) 13. aprill 2016, kell 16:32 (EEST)

Jah, teavad ikka. Nendest eelistest ongi viimases sellesisulises keeletoimkonna otsuses juttu. Nende eelistega põhjendatakse, miks ka senine latinisatsioon on bulgaaria keele puhul endiselt kasutatavaks tunnistatud. Valgevene-eesti transkriptsioonil on eesti keele seisukohalt muud eelised. 90.190.58.72 13. aprill 2016, kell 17:21 (EEST)

Eesti sport vs Sport Eestis

Kuskil arutelus sai seda sõnamängu juba mängitud. Üks argument "Eesti sport" kasuks on veel see, et siis saab süsteemselt nimetada kategooriad, nagu "Eesti spordi mallid" (vs Sport Eestis mallid?), Eesti transpordi mallid (vs Transport Eestis mallid?) jne--Estopedist1 (arutelu) 5. aprill 2016, kell 18:31 (EEST)

Estopedist1, Vaata, kuidas nüüd öelda, aga Eesti sport ja sport Eestis ei ole mitte päris üks ühele sünonüümid, ahk siis ma kipun arvama, et tegelikult on neid mõlemaid vaja. Näiteks Eestis peetud maailmameistrivõistlused, kus ei osale mitte ühtegi eestlast ei klassifitseeru kuidagi esimesse, küll aga teise kategooriasse. Väliseesti sportlased, kes pole mitte kunagi Eestit esindanud ja Eestis võistelnud klassifitseerud aga esimesse, küll aga mitte teise jne.

Teine asi puudutab spordialasid ja mitte sporti üldiselt. Ma küll ei tea ühtegi spordiala, mille nimetuses oleks sees Eesti, kuid on näiteks Kuuba pesapall, Türgi maadlus, Austraalia jalgpall vm. Kuidagi nagu imelik oleks kategooria nimi Kuuba Kuuba pesapall või Uus-Meremaa Austraalia jalgpall.

Sport spordiks aga minnes näiteks kultuuri poole üldisemalt. Näiteks ESTO-päevad /ja eriti nende raames peetud üksiküritus/ saab olla vist mingi eesti kultuuri osa ja ka näiteks kultuur Kanadas, aga mitte Kanada kultuur.

Aga nüüd su küsitud mallide kategooriad: ka nende puhul tuleb siiski kontekstist lähtuda. Üldiselt vist tõesti Eesti spordi mallid, aga mingite asjade puhul tuleb kindlasti ette ka vastupidist olukorda (see ei pea olema sport ja ka mitte Eesti). Samuti on väga võimalik, et kategooria nimi jääb mõlemat pidi väga imelik ja siis tuleb kategooria nimetuses hoopiski sõna 'mallid' esimeseks tõsta või siis üleüldse pikemalt kirjutada. Aga kõike seda tuleb vaadata igal konkreetsel juhul eraldi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. aprill 2016, kell 15:32 (EEST)

Nt Kuuba puhul võikski siis teha erandi "Kuuba pesapall Kuubas". Aga eks ootame uut verd selle arutelu jätkamiseks tulevikus :)--Estopedist1 (arutelu) 6. aprill 2016, kell 18:21 (EEST)

viisin selle arutelu ka oma kasutajalehe arutelule, sest sul on halb komme oma arutelulehte lambist tühjendada--Estopedist1 (arutelu) 9. aprill 2016, kell 09:14 (EEST)

Participate in the Ibero-American Culture Challenge!

Hi!

Iberocoop has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture.

We would love to have you on board :)

Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016

Hugs!--Anna Torres (WMAR) (arutelu) 10. mai 2016, kell 17:24 (EEST)

Vandalism

Lõpeta vandalistlikud muudatused. Sa tead väga hästi, et artiklite kustutamiseks esitamiseks on oma kord ja seda olen ma jälginud. Kas sulle endale see bänd meeldib või mitte (ma ise polnud varem taolise olemasolust kuulnudki) ei anna sulle õigust reegleid rikkuda. --Fennomaani (arutelu) 15. juuni 2016, kell 15:08 (EEST)

See ansambel vastab igati tähelepanuväärsuskriteeriumitele. Ja kui sa pole kuulnud, siis enne võiks ikka artikli ja lingid läbi lugeda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuni 2016, kell 15:12 (EEST)

Ma pole kindel, kas meil kustutamiseks esitamise korda on, aga ma leian, et Fennomaanil õigus, et ilma aruteluta kustutamismärkust eemaldada ei tohi, kui pole just tegu ilmse vandalismiga. Sellepärast ma panin kustutamismärkuse tagasi. Andres (arutelu) 15. juuni 2016, kell 16:55 (EEST)

Ma ei saa nõustuda malli tagasipanemisega. KÕIK.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. juuni 2016, kell 17:01 (EEST)

---

Üldiselt võiks olla nii, et koondise artiklis on koondiste navigeerimismallid ja mängijate navigeerimismallid on mängijate artiklites. Ülearu pole tarvis neid malle kuhjata. Koondise erinevad koosseisud pealegi peaks niigi olema koondise artiklis loetletud või seal peaks olema viidatud loendile. 90.190.58.6 16. juuni 2016, kell 17:12 (EEST)

---

213.184.50.55 ei oleks tarvitsenud blokeerida, ta ei muutnud malli pahatahtlikkusest, vaid keeletoimetamise kaalutlusel, ja ei teadnud, et lõhkus niiviisi malli ära. Adeliine 7. november 2016, kell 20:06 (EET)

Ilmselt on sul õigus.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. november 2016, kell 13:21 (EET)

vintpüss

Ma võtan su sihikule kui sa vintpüssi teemat veel anonüümsena maha kakud ja siis kohe sisse logid ja äbariku teksti tagasi paned :)– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:84f0:a780:7591:acab:8a0b:95b2 (arutelu • kaastöö).

a) ma ei ole anonüümsena sisse loginud ja b) ma pole seal ka midagi tagasi toppinud. Aga kõva mees oled küll, et sa siin anonüümselt ähvardama ka veel hakkad ja isegi alla ei vaevu kirjutama.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. november 2016, kell 20:19 (EET)

Rahuleping

Rahuleping on rahvusvaheline leping, ... seega ikkagi leping. Vt inglisviki lehte. --Ivar (arutelu) 22. november 2016, kell 20:43 (EET)

Rahuleping on leping ja muide ei pea olema rahvusvaheline, aga igasugune leping ei ole rahuleping.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. november 2016, kell 20:45 (EET)

Ei ole mõtet Pariisis sõlmitud rahvusvahelisi leppeid eraldi loenditesse koguda, seetõttu ma need ka ühendasin. Muuseas, Sinu vandumine pole just eriti viisakas. --Ivar (arutelu) 22. november 2016, kell 20:49 (EET)

Rahulepingut üldjuhul ei nimetata lepinguks ja samuti ka rahu ei ole leping. Pariisi kliimakokkulepe või Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine ei peaks üldse olema nendega läbisegi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. november 2016, kell 21:01 (EET)

Milleks rahulepingut siis nimetatakse? http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=rahuleping&F=M Antud juhul võiks samasse artiklisse (Pariisi lepingud) lihtsalt peatüki rahulepte jaoks. Inglisewikis on nad samuti kõik sama artikli all. Neptuunium (arutelu) 22. november 2016, kell 21:08 (EET)

EKSS-i järgi: rahuleping on rahvusvaheline leping, mille põhjal lõpetatakse sõda ning taastatakse sõdinud riikide normaalsed suhted. Selles loendis ongi erinevad rahvusvahelised lepingud. --Ivar (arutelu) 22. november 2016, kell 21:10 (EET)

Selle järgi kodusõja kaks osapoolt rahulepingut sõlmida siis ei saaks:P - Melilac (arutelu) 23. november 2016, kell 17:02 (EET)

Kui Pariisi leping on täpsustusleht, siis ei peaks seal olema mitte kõik Pariisis sõlmitud lepingud, vaid kõik lepingud, mida nimetatakse Pariisi lepinguks. Andres (arutelu) 22. november 2016, kell 21:13 (EET)

Seda jah, aga praegu on see üks segapuder, millest aru saada on päris keeruline, kuna seal sees on abieluleping, maadevahetus, tööstusomandi kaitse konventsioon jne. Aga kui asju ei toimetata ja mehaaniliselt kokku lüüakse ja siis arvatakse, et nii peabki olema, pole miskit parata.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. november 2016, kell 21:17 (EET)

Kui asja nimetatakse Pariisi lepinguks, siis ta peab seal olema, mis siis kui ta käsitles abielu või maadevahetust. Aga kui nimetatakse teisiti, siis ta ei pea seal olema, mis siis et sõlmiti Pariisis. Tundub ka, et pealkirjad on pandud suvaliselt.

Kuidas ei ole parata? Ei tohi lubada niisugust asja. Andres (arutelu) 22. november 2016, kell 21:53 (EET)

Baaside leping

Panin <br>'id põhjusel, et tekst sõitis mobiilivaates pakti pildile paremal sisse. Või on mõni muu vahend selle vältimiseks? 2001:7D0:87FF:6480:AD97:317F:5C38:4F0B 23. november 2016, kell 02:28 (EET)

Iseenesest huvitav anomaalia. Kontrollisin oma moblaga ja midagi sellist ei tähelda. Huvitav, millest see tingitud võib olla.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. november 2016, kell 08:47 (EET)

Nobeli auhinna kategooriad

Rahuauhinna malli oli automaatne kategooria lisamine jäetud panemata, täiendasin. Nüüd ei ole vaja neile eraldi kategooriat hakata panema.--Morel (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 17:03 (EET)

Vaatan praegu, et oled selle võimaluse varem ise mallist eemaldanud. Miks? Teistes Nobeli auhinna mallides on see sees. --Morel (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 17:25 (EET)

Võtsin maha jah (ja võtsin maha ka veel kahest muust mallist). Kunagi (äkki 10 aastat tagasi) leidsime, et hea mugav on niimoodi artikleid kategoriseerida, praeguseks tundub aga, et üldiselt on jõutud seisukohale, et tavakategooriatesse kategoriseerimise puhul pole see hea praktika (vaata en:Help:Category#Categories_and_templates ja en:Wikipedia:Categorization#Categorization_using_templates). Iseenesest arvan praegugi, et enamikel puhkudel pole sellisel kategoriseerimisel häda midagi, aga juhul kui artiklites on mitmeid navmalle (ja kunagi sai ka arutatud, et põhimõtteliselt võiks ka sündide ja surmade kategooriad sedapsi mallidega artiklitesse lisada), siis tekib häda, et artikli lõpus olevad kategooriad pole enam kindlas järjestuses, vaid need hakkavad olema järjestatud sedaviisi nagu need mallid artikli tekstis järjestatud on. Ehk siis see tekitab raskusi vikiteksti redigeerimisel, et kus mis asi ikka täpselt asub.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 18:29 (EET)

Kus on selleteemaline diskussioon eesti Vikipeedias? Minu meelest sellist muudatust ei tohiks ilma läbiarutamata teha.--Morel (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 18:31 (EET)

Ei tea kas seda arutelu nüüd uuemal ajal peetud on, kuid seda mallide abil kategoriseerimist pole siin vikiski kümmekond aastat enam praktiseeritud ka. Võimalik, et viimati sai neid lisatud ca 2005.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 18:46 (EET)

Ma olen sinuga selles mõttes nõus, et artikli redigeerimiskastis ei ole seda näha, et kategooria on juba olemas, mis tekitab tahtmise selle lisada. Aga teistes Nobeli mallides see süsteem praegu on. Võib laiemalt arutada, kas võtta kõigist ära, aga ainult ühest äravõtmisega ma ei ole nõus.--Morel (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 18:50 (EET)

Arvan, et tulebki kõik ära võtta, aga nagu sa tead, siis võtab see omajagu aega. Ja nii ehk naa on igaljuhul mõtet artiklisse kategooria ka lisada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 18:52 (EET)

Ei ole ju mõtet, kui mall paneb. Ja seda, kas mall peaks panema või mitte, peaks arutama. --Morel (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 18:59 (EET)

Tuudur

Tuudur on paroodiakonto, teda pole mõtet blokeerida. Cumbril 15. veebruar 2017, kell 17:18 (EET)

Vaata ka seda. Cumbril 15. veebruar 2017, kell 18:15 (EET)

Selle koha pealt lähevad me arvamused lahku. Kahjuks on selle kasutaja kaastöö Vikipeedia suhtes selgelt pahatahtlik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. veebruar 2017, kell 18:22 (EET)

Ma ei ütleks, et pahatahtlik, pigem omapärase huumorimeelega ja mittekonformne. Vikipeedias on liiga palju surmtõsist suhtumist; keegi, kes oma nime all ja mitte eriti aktiivselt tembutab, ei saa küll minu meelest Vikipeediat eriti kahjustada. Eriti, kui teised teavad, mis rolli ta mängib. Aga ma saan aru, et see seisukoht ei pruugi siin müüa. Cumbril 15. veebruar 2017, kell 18:48 (EET)

Huumor huumoriks, aga kui ta muudab veebruari jaanuariks või kirjutab Rutiku artiklisse sisse, et too sai saate "Tähed jääl" peaauhinna on asi halb.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. veebruar 2017, kell 19:00 (EET)

Lehekülg Mustamäe keskus

Tervist! Kas selgitaksite, miks te leheküljelt Mustamäe keskus sisu kustutate?

Sellisel kujul ei olnud mõtet lehte alles hoida. Enne mõtle ka, mida sa kirjutad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. märts 2017, kell 00:23 (EET)

Väike viisakus kasutaja suunas teeks Vikipeediale ja sulle kasu. Ei pea kohe solvama inimesi! 83.179.198.229 9. märts 2017, kell 20:31 (EET)

Kaksteist maja eemal pole asukoha määratlus - eriti kui ühe juurest teine paistab. Üksikute asutuste väljatoomine suures kompleksis käib kategooriasse reklaam. Protestide kohta puuduvad viited, samuti garaažikoperatiivide kohta. Puudub aadress.- Melilac (arutelu) 9. märts 2017, kell 21:55 (EET)

Keskuste vahele jääb heal juhul 2 maja, kui otsevaatest kõrvalejäävaid lugeda , siis äkki 6..7. Aadress oli küll olemas, aga ridade vahele peidetuna. Mis mind enim häirisid olid 'rahutused' ja konkreetse isiku süüdistamine. a propos - ma ei üritanud mitte kedagi solvata, kuid parem on selline tekst kustutada, kui lisada juurde märkused keeletoimeta, toimeta, vikinda, viitamata, neutraalsus vaidlustatud (jne.) ja siis jääda lootma, et veel mingit 'case'-i laimu pärast üles ei kista.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. märts 2017, kell 22:24 (EET)

Portugal jalgpallikoondis jt.

Hei, seda (ka Kamerun jt.) ümbersuunamist on vaja kuna Portugal ei toimi muidu. --LeeMarx (arutelu) 27. juuni 2017, kell 20:11 (EEST)

Siis on vaja need mallid korda teha, aga mitte ümbersuunamisi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. juuni 2017, kell 21:04 (EEST)

Ok, proovin. --LeeMarx (arutelu) 27. juuni 2017, kell 21:41 (EEST)

Jakuudi nimedest jakuudi vikis

Oskad Sa öelda, miks jakuudi viki tegijad eelistavad kasutada isikuartiklites enamasti venepärast nimekuju? Vahel harva kasutavad nad jakuudipärast nimekuju. --Hirvelaid (arutelu) 9. august 2017, kell 10:08 (EEST)

Ei oska arvata, kuid ilmselt pole neile jakuudikeelsed nimed alati ka kättesaadavad.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. august 2017, kell 10:21 (EEST)

Nojah, kui jakuudikeelne meedia võimendab venepärast nimekuju. --Hirvelaid (arutelu) 9. august 2017, kell 10:24 (EEST)

Minu meelest me ei saa lähtuda oletatavatest jakuudikeelsetest nimedest. Kui nimed on venekeelsed, siis tuleb ka transkribeerida vene-eesti transkriptsiooni kasutades. Andres (arutelu) 9. august 2017, kell 12:13 (EEST)

Küsimus ei ole mitte oletamises, jakuudi nimedes ei ole jo tähte nagu ka näiteks ukraina keeleski. Antud nimi latiniseeritakse Matrena ja mitte Matryona.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. august 2017, kell 14:14 (EEST)

Tildejätkuks

Mul veel senini 90ndate alguse humanitaarabiannetustest sõrmemälus sees, et alul lööd a, ja siis hakkad otsima katuseks ¨ märki... —Pietadè (arutelu) 25. august 2017, kell 17:48 (EEST)

Täpitähtede koodid DOS-is on minulgi siiani mälus kuskil alles. Katsetasin ja tulid peaaegu koheselt meelde  ;)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. august 2017, kell 22:36 (EEST)

Lisaks, nimeta mind vanamoodsaks, kui soovid, aga mulle näib lihtsam ja meeldib enam lugeda "o", mitte "õ", jääb paremini meelde ka...;-) —Pietadè (arutelu) 27. august 2017, kell 12:49 (EEST)

Kas sul näitab aadressiriba peal selliseid asju? Minul on küll seal näha õ.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. august 2017, kell 14:39 (EEST)

Jah, näitab (aga, nt selle loendi järgi saab ju tõlkida, nii et ei häda midagi; “eelista eestimaist!”).
Nt siin on ees "https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Ahsoous#Tildej.C3.A4tkuks" —Pietadè (arutelu) 27. august 2017, kell 14:44 (EEST)

Aga kui sa aadressiribale kirjutad õ, jõuad sa õigesse kohta?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. august 2017, kell 14:49 (EEST)

Tõesti, tippisin aadressireal (seesama leht siin, sõnas "jätkuks" olev täht "ä") ".C3.A4" asemele "ä", ja siin ma olen (aga selle siin salvestamise järel polnud aadressiribal ääääd ollagi...). —Pietadè (arutelu) 27. august 2017, kell 14:56 (EEST)

Njah, ma olen seda moondumist tähele pannud küsimärgiga ja tollega on veel see häda, et kui ilma küsimärgita kujult küsimärgiga kujule ümbersuunamist pole tehtud, ei pruugi lehele isegi kohale jõuda, kuna küsimärk aadressiribal tähendab reeglina päringut ja muundub mitte millekski.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. august 2017, kell 15:07 (EEST)

Teine asi ka ses seoses: "penitou" kokkupanekut alustasin itwi ruumist; vastupidiselt, vastupidises suunas, mõeldes: mõnel arvutikasutajal (pelgalt umbes 3 miljardit, ± 2 mld) polegi neid märke (ž, š, ä, ö, õ, ü) nii lihtne sisestada.— Pietadè (arutelu) 27. august 2017, kell 15:09 (EEST)

Vikipeedias see reeglina probleemiks pole, pealegi mallide poole pöördumisi läheb vaja enamasti üksnes pidevatel kasutajatel ja need saavad üldiselt hakkama. Uuemates Windowsides aga peaks olema lahendatud ka nende inimeste mured, kellel neid kriksadulle klaviatuuril ei ole (ja kellel üleüldse klaviatuuri ei ole) sest 'Touch keyboard' võimaldab kasutada erikeelseid virtuaalseid klaviatuure. Samas aga ikkagi tuleb üksnes loota, et tehnoloogia arenedes ka see aadressiriba 'case' leiab oma lahenduse.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. august 2017, kell 17:01 (EEST)

Andmepäring: find orphan discussion pages which are redirects

Tegin huvitava andmepäringu https://quarry.wmflabs.org/query/21361. V-o on aega ja huvi, et adminnina siit ühtteist liigset kustutada, ent tuleb olla ettevaatlik, et lahtisi otsi ei jääks. Tähelepanuks ka kasutaja:Iifarile--Estopedist1 (arutelu) 6. september 2017, kell 10:23 (EEST)

Võimalik, et neid teisaldatud lehtede arutelude jääke ka ei peaks kustutama. Kui mahti saan, eks hakkan vaatama.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 6. september 2017, kell 10:50 (EEST)

Meremeestekodu

Ma ei saanud teie küsimusest aru sellel lehel: Arutelu:Meremeestekodu. Ssgreporter (arutelu) 8. september 2017, kell 00:09 (EEST)

ok. kirjutasin seal.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. september 2017, kell 02:36 (EEST)

Mariina blokeerimine

Palun ära eemalda blokeeringut IP-aadressilt, mida Mariina kasutab. Ta on blokeeritud sõimu eest, mida kasutas kahe Vikipeedia administraatori aadressil. Ja antud postitus sisaldab samuti isiklikku rünnakut, loe see palun lõpuni läbi. --Ivar (arutelu) 16. oktoober 2017, kell 14:08 (EEST)

Ma lugesin läbi ja leian, et sa oled oma võimu kuritarvitanud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. oktoober 2017, kell 14:38 (EEST)

Sul on õigus korraldada hääletus Mariina blokeerimise eemaldamiseks. --Ivar (arutelu) 16. oktoober 2017, kell 15:25 (EEST)

Muideks, kas pole mitte nii, et adminid ei tea ega saagi teada milliseid ip-sid kasutajad kasutavad, seega on ka see ip blokeerimine juba iseenesest problemaatiline...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. oktoober 2017, kell 15:35 (EEST)

Seda polnud raske ära arvata, sest Mariina pani oma nime alla. --Ivar (arutelu) 16. oktoober 2017, kell 15:39 (EEST)

Samahästi võis seda teha ükskõik kes muu.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. oktoober 2017, kell 15:53 (EEST)

Iifar, Kuna sa ilmselt järgi vaatama ei hakanud, siis tegu on Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu IP-ga. Seega (tähtajatu või ka aastane) blokeerimine pole sellel puhul õigustatud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 24. oktoober 2017, kell 23:04 (EEST)

Kaspar Raun

Ma leian, et antud lehekülg oli vajalik ning selle kustutamine oli ülimalt ebaviisakas. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Mihkelsaabas (arutelu • kaastöö).

Tähelepanuväärsus puudub või vähemalt selles tekstis ei olnud miskit, mis näitaks, et isik oleks tähelepanuvääriv ning ja googeldades ei leia miskit, mis seda üldse näitaks. Arutelulehtedel allakirjutamiseks sisesta neli tildet.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. november 2017, kell 15:36 (EET)

MGK

Tere! Paar päeva tagasi vaatasin MGK Vikipedia lehte ja avastasin, et minu septembris tehtud muudatused ei ole jõusse läinud. Nüüd paar päeva tagasi tegin veel paar muudatust, kuid ka neid ei kiidetud heaks. Ma olen väga tänulik, kui saan teada põhjuse, miks muudatused läbi ei läinud. Kõike head! Siiralt, --NoplanB (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 19:14 (EET)NoplanB

Su paari päeva tagused muudatused tühistasin seetõttu, et sa panid tekstis lingid ingliskeelsetele artiklitele. Selliseid linke teistes keeltes artiklitele me eestikeelses vikis ei pane, vaid vaja oleks luua vastavad eestikeelsed artiklid.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. jaanuar 2018, kell 19:25 (EET)

Suur-suur aitäh vastuse eest, tänu sellele sain nüüd targemaks. --NoplanB (arutelu) 10. jaanuar 2018, kell 19:39 (EET)

Rahvusvahelised spordiföderatsioonid

Kuidas me peaks otsustama, kas rahvusvaheliste spordialaliitude pealkirjad tõlkida eesti keelde või jätta rahvusvaheline nimi? Osad artiklid on meil ka lühendina. "FIFA" näiteks on muidugi selle nime all kõige rohkem tuntud. --Pelmeen10 22. jaanuar 2018, kell 18:18 (EET)

Ilmselt ühest lahendust siin olla ei saa. FIFA, ITF (ka ATP ja WTA), FIBA, IAAF, FIDE (ka PCA), GAISF jne. on ilmselt lühenditena tuntumad kui nende nimed välja kirjutatuna, kuid kui on olemas eestikeelne üldlevinud nimekuju, siis artikli pealkirjana on üsna loogiline kasutada seda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET)

Sel juhul pakuks välja teisaldamised

• Association of Tennis Professionals→ATP
• Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit→IBU [1]
• Rahvusvaheline Suusaföderatsioon→FIS [2]
• Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon→ITF [3]
• Union Cycliste Internationale→UCI

Eesti alaliidud kasutavad mõnel juhul ikkagi tõlgitud nime. --Pelmeen10 22. jaanuar 2018, kell 20:52 (EET)

seda jaburat WS-i ei hakata vist niipea eestikeelseks tõlkima :) suwa 22. jaanuar 2018, kell 21:00 (EET)

ATP-l on ka muid tähendusi (võid vaadata sealset kurjaks kiskunud arutelu). Lühend IBU on pigem tuntud kunagise ringhäälinguorganisatsiooni puhul, kuid äkki on võimalik. Ka muudel kolmetähelistel lühenditel võib tähendusi mitmeid olla. World Sailingu tõlget ma tõesti ei leidnud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2018, kell 21:36 (EET)

Mis ringhääling see IBU oli? Tean, et EBU on Euroopa versioon. --Pelmeen10 22. jaanuar 2018, kell 21:54 (EET)

IBU oli EBU eelkäija.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2018, kell 21:57 (EET)

Hanna Martinsoni artikli muudatused

Kui tühistasid artiklis "Hanna Martinson" kasutaja valesse kohta lisatud viite, siis oleksid võinud selle ka artiklis õigesse kohta panna, mitte lihtsalt ära kaotada. Cumbril 23. veebruar 2018, kell 09:59 (EET)

Mina seda viiteks ei pidanud ja seepärast tühistasin. Minu jaoks oli see lihtsalt reklaamlink saatele.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. veebruar 2018, kell 19:48 (EET)

Aga seda lauset, mille kohta see viide käis, sa ju ei eemaldanud. Selle sõnastus on küll reklaamimaiguline. See, et viites on link artiklile, kus on video – no ma ei tea... Mingi pisikeses kirjas viide artikli allservas teiste viidete vahel on reklaamiandjale küll suht kehv reklaam. Ja kui sellest teha reegel, ei saaks Näosaate jms meelelahutuse teemalisi uudiseid peaaegu üldse kajastada. But what do I know... Cumbril 23. veebruar 2018, kell 21:15 (EET)

Eks sa võid selle ju õigesse kohta lisada, sealt poleks ma seda eemaldanud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. veebruar 2018, kell 21:27 (EET)

Või mõtled, et kui on link Vikipeedias, siis see tõstab Google Page Ranki? Cumbril 23. veebruar 2018, kell 21:20 (EET)

Sellisele mõttele ma poleks ise tulnudki ;)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. veebruar 2018, kell 21:27 (EET)

Artiklite teisaldamine

oleks vaja adminni abi alljärgnevate lehekülgede teisaldamisel:

• Valjala Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas --> Valjala Vabadussõja mälestussammas
• Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas --> Kärstna lahingu mälestussammas
• Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk --> Punapargi lahingu mälestussammas
• Vabadussõja Voose lahingu mälestussammas --> Voose lahingu mälestussammas
• Rõngu Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas --> Rõngu Vabadussõja mälestussammas
• Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas --> Kuressaare Vabadussõja mälestussammas

Eesmärk on nimekujude süsteemsus.--Estopedist1 (arutelu) 9. märts 2018, kell 10:35 (EET)

Lahingute omad ma teisaldasin ära, kuid mind ennast kipuvad häirima need 'Valjala vabadusõda' jne. ja seepärast kohe teisaldama ei hakka. Mulle tundub, et praegused pealkirjad kipuvad paremad olema.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. märts 2018, kell 15:15 (EET)

eks meil on nimetamises süsteemitust. Selles loendis olen küll püüdnud nimetamises süsteemi luua. Samas meil on nt artikkel Peeter I ausammas Riias ja selle asemel võiks ehk süsteemselt kasutada keelekuju Peeter I ausammas (Riia), võimalik ka Riia Peeter I ausammas, ent see vist juba halvem nimetus.--Estopedist1 (arutelu) 12. märts 2018, kell 17:52 (EET)

Iseenesest see sulgudega variant tundub minu jaoks sobiv. Aga küsiks ka Andres,elt järgi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. märts 2018, kell 17:55 (EET)

Minu meelest ei ole tarvis, et kõik pealkirjad peaksid olema ühtemoodi. Tegelik kasutamine ei pruugi järgida süsteemi.

Sulgude kasutamine eeldab minu meelest seda, et sulgude ees on fraas, mida asja kohta tegelikult kasutatakse. Andres (arutelu) 12. märts 2018, kell 20:00 (EET)

Aga vist ju ütledki Peeter I ausammas või Vabadussõja mälestusmärk?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. märts 2018, kell 20:12 (EET)

Talk page

Hi:

Please delete my talk page, it was created by a vandal. Thanks. Esteban16 (arutelu) 14. märts 2018, kell 04:45 (EET)

OK.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 14. märts 2018, kell 04:46 (EET)

Autoriköide

Kustutasid artikli "Autori köite". Pealkiri on jah vigane, kuid iseenesest on artikkel Autoriköide vajalik. Tuleks lihtsalt teisaldada õige pealkirja alla. 2001:7D0:87CA:9180:94C5:2FAC:F017:CE4C 4. aprill 2018, kell 18:44 (EEST)

Läksin jah lihtsama vastupanu teed ja kustutasin. Aga põhjuseks ei olnud üksnes pealkiri, vaid ka tolle lehekülje sisu olukord. Iseenesest kui õige pealkirja alla arusaadav tekst luuakse, siis loomulikult on artikkel teretulnud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. aprill 2018, kell 18:50 (EEST)

Alonzo Church

Hei. Kas ma saan õigesti aru, et sina kustutasid minu vast loodud artikli USA matemaatikust Alonzo Churchist? Sooviksin põhjendust. Mida ma selles parandada saaksin? Rannilo (arutelu) 31. mai 2018, kell 18:55 (EEST)

Seda ei kustutanud keegi, sa lõid ise artikli Alonzo Chruch, mitte Alonzo Church... - Melilac (arutelu) 31. mai 2018, kell 21:43 (EEST)

Piiteri ujuja Georg Ots...

"Nädala'kuu" nael küll, aga, ehk selgitaksid lahti...—Pietadè 18. juuni 2018, kell 22:14 (EEST)

Lisaks, etwi ei ole pelgalt etwi kuvandi looja, osalt tänu guugli algoritmidele ka kuvandi looja Eestist; ehk siis teisisõnu, mina pean tänase päeva märksõnaks ehitustöid, kus viimaks ometi Köningsbergi III ehhhhhitusjärk on valmimas, mitte ev riigikanalite levitatavat valeinfot (esteks, ise ei kuulnud, samas 24/7 kursis kogu maailmas toimuvaga (osalt kohustusliku komponendina, teisalt isikliku istmikuga ca 25 aastat koolipinke, päämiselt looduslikust puitmaterjlidest koosnevaid, ahistanuna, "millal maksan oma võla", looduse, pinkide jne ees..); ma küll ei "mäleta", "hästi", aga säände asi vist vaaraode ajast lõashoiu vahendina kirjas, kena olla edukeeritud inemeste seas); kusjuures selle viimase suhtes vist kunagi kirjasin ka siia: ku ei ole vahendeid "õige tõe" (AP nt) ostmiseks, siis ära osta valet, veelgi enam, ära levita seda, ... kui just "üle ei maksta", kõigil ju pered jne, nii inimlikult(?)arusaadav
vabandan eelneva eest, ehk on see ca neljaaastase "sõjakorrespondentsi" mõju, 10 tuhat laipa, ka visuaalselt edastatud, Kadafi oli 1, OK!, sorry again!—Pietadè 18. juuni 2018, kell 22:36 (EEST)

Mängukaaslaste mallid

Lehel Eri:Kasutamata mallid loetletud mallidest kolmandiku moodustavad praegu mängukaaslaste navmallid. Kuna need mallid on pikemat aega kasutamata seisnud, siis ehk võib nüüd resümeerida, et neid siiski pole tarvis ning võib need mallid kustutada? Eraldi artikleid enamikust mängukaaslastest pole isegi inglise vikis. Või kui sul jätkuvalt kavas nende mallidaga midagi edasi teha, siis selleks, et need kasutamata poleks, võiksid need näiteks oma kasutajalehe alamlehel üles rivistada. Pikne 23. juuni 2020, kell 15:59 (EEST)

Järelehüüe!

Meil oli aegade jooksul küll mõningast naginat, aga mõistagi ajasime aastate jooksul ühist asja -- parem vaba entsüklopeedia. Olen veendunud, et ühel päeval istume ja räägime selle veini kõrval, mida mulle virtuaalselt pakkusid.
Kohtumiseni! --kanakukk (arutelu) 31. detsember 2021, kell 22:11 (EET).