Mine sisu juurde

Karl Aben

Allikas: Vikipeedia
Karl Aben

Karl Aben (sündinud Karp Aben; 23. september 1896 Vecputrene Alūksne lähedal – 22. oktoober 1976 Tartu) oli eesti keeleteadlane, läti keelest tõlkija ja kirjanik.

Ta lõpetas aastal 1918 Valmiera Õpetajate Seminari (evakuatsioonis Vene tagalas Sõzranis) ja aastal 1932 Tartu Õhtuühisgümnaasiumi. Aastatel 19321936 ja 1939–1940 (lõpetas) õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta oli ÜS Raimla liige. 1947 sai ta filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti ja liivi laenud läti sõnavaras".

Ta töötas aastatel 19181919 Alūksne eesti algkoolis õpetajana. Teenis aastatel 19191920 Vabadussõjas 2. Jalaväepolgu muusikakomando koosseisus ja pärast Vabadussõda 1920 veel Tartu kooliõpilaste pataljoni koosseisus reamehena[1]. Aastatel 19201940 töötas õpetajana Tartu 1. algkoolis ja aastatel 19361937 Tartu Pedagoogiumis. Aastatel 19401941 töötas Läti Ülikoolis eesti ja soome keele lektorina. Aastatel 19421944 töötas ta Tartus gümnaasiumiõpetajana.

Aastatel 19441961 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis õppejõuna: aastatel 19441949 ja 19511955 vene keele kateedris slaavi ja balti filoloogia vanemõpetajana ning aastatel 19551961 dotsendina eesti keele kateedris.

  • 1925 ilmus luulekogu "Helisev vaikus".[2]

Ta on tõlkinud eesti keelde Vilis Lācise romaanid "Kaluri poeg" (1938), "Pärast äikest" (1962), "Torm" (1951), "Uuele rannale" (1953) ja "Tiivutud linnud" (1957), Rūdolfs Blaumanise näidendi "Rätsepad Sillamatsil" (1928), Anna Brigadere näidendi "Pöialpoiss" (1928) ning Jānis Rainise värsstragöödia "Joosep ja tema vennad" (1928). Koos Vladimir Beekmaniga tõlkis ta eesti keelde läti eepose "Lāčplēsis".

1951. aastal tegi ta ettepaneku kirjutada eesti keeles võõrkeeltest pärinevaid pärisnimesid häälduspäraselt, mis ei läinud läbi keeleteadlaste vastuseisu tõttu.

Ta on koostanud läti-eesti sõnaraamatu (1959, 2. trükk 1966) ja eesti-läti sõnaraamatu (1967).

Tema poeg on tehnikateadlane Hillar Aben.

  1. https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.675.4.198:8
  2. Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III kd. Lk 113

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]