Mine sisu juurde

Kansas

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib osariigist. Jõe kohta vaata artiklit Kansase jõgi; ansambli kohta vaata artiklit Kansas (ansambel).

Kansase osariik

inglise State of Kansas


Pindala: 213 100 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2 937 880 (1.04.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,8 in/km²
Pealinn: Topeka

Kansas on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes. See piirneb põhjas Nebraska, kirdes Iowa, idas Missouri, kagus Arkansase, lõunas Oklahoma, edelas New Mexico ja Texase, läänes Colorado ning loodes Wyomingi osariigiga. Elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 2 937 880.

Kansas sai 29. jaanuaril 1861 USA 34. osariigiks. Kansas on saanud nime kansa indiaanirahva järgi. Kansas on tuntud "Ameerika viljaaidana". Suurel osal osariigi territooriumist tegeldakse põllumajandusega. Ka osariigi hüüdnimi on The Sunflower State ('päevalilleosariik') ja sümbol päevalill.

Osariigi pindala on 213 096 km², mille järgi on ta suuruselt 15. osariik USA-s. Kansase keskmine kõrgus on 610 meetrit merepinnast, kõrgeim tipp Mount Sunflower (1232 m). Osariigi pealinn on Topeka ja suurim linn on Wichita.

Osariik on nime saanud kansa indiaanirahva järgi. Kansade omanimetus on kaáⁿze.[2]

Asend ja suurus

[muuda | muuda lähteteksti]
Preeria Kansases

Kansas asub Ameerika Ühendriikide mandriosa keskosas. Osariigi põhjaosas Lebanoni linna lähedal asub riigi mandriosa (ehk ilma Alaska ja Hawaii osariikideta) geograafiline keskpunkt.[3] Kansase pindala on 213 100 km², millest maismaa moodustab 211 754 km². Kansas on pindalalt riigi 15. osariik.

Kansas on üks USA piirialade osariike. Kansas asub Suurel tasandikul. Maapinna kõrgus tõuseb idast umbes 200 meetri kõrguselt merepinnast lääne suunas 1200 meetri kõrguseni merepinnast. Idapool on metsi ja kõrgendikke, sh Flint Hills. Kõrgeim koht on Colorado piiri lähedal asuv Mount Sunflower (1231 m).

Tähtsamad jõed on Kansas ja Arkansas. Kansase kirdepiiri moodustab 121 km ulatuses Missouri jõgi.

Kansas asub parasvöötmes, seal on mitmekesine kliima. Kevadel ja suvel esineb tornaadosid ning suvel ka põuda. Kansas paikneb Tornado Alley keskosas. Talvel võib sadada lund terves osariigis. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Kansases on 49 °C, mis mõõdeti 24. juulil 1936 Altoni lähedal. Madalaim temperatuur mõõdeti Lebanoni lähedal 13. veebruaril 1905, mil oli −40 °C külma.

Esimese eurooplasena külastas piirkonda hispaanlane Francisco Vásquez de Coronado 1541. aastal.

1803. aasta Louisiana ostuga läks Kansas USA valdusse.

1827. aastal rajati esimene püsiv valgete ameeriklaste asula Kansases – Fort Leavenworth.

1854. aastal kehtestatud Kansase-Nebraska aktiga rajati Kansase Territoorium, mis avas piirkonna asunikele.

Kansas sai USA osariigiks 29. jaanuaril 1861.

Aastatel 1930−1936 tabasid Kansase osariiki põuaperioodiga kaasnenud liivatormid, mis hävitasid põllusaagi. Tuhanded farmerid olid koos perekondadega sunnitud kolima teistesse riigi osadesse. Sel perioodil lahkus Suure tasandiku piirkonnast kokku 400 000 inimest.

Haldus ja poliitika

[muuda | muuda lähteteksti]
Osariigi kapitoolium Topekas

Kansase seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 125 liikmelisest Esindajatekojast ja 40 liikmelisest Senatist. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse nelja-aastaseks ametiajaks. 2019. aastast on osariigi kuberner Laura Kelly. Kohtuvõimu juhib osariigis Kansase ülemkohus.

Kansas jaguneb 105 maakonnaks.

Osariigis on traditsiooniliselt olnud suur Vabariikliku Partei toetajaskond.

Rahvaarvu dünaamika
Loendus Rahvaarv
19401 801 028
19501 905 2995,8%
19602 178 61114,3%
19702 246 5783,1%
19802 363 6795,2%
19902 477 5744,8%
20002 688 4188,5%
20102 853 1186,1%
20202 937 8803,0%

Rahvaarv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 2 937 880. Keskmine asustustihedus on 13,8 in/km².

2017. aasta seisuga moodustasid rahvastikust 86,5% valged, 6,2% mustanahalised, 3,1% aasialased ja 1,2% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 11,9%.

Suuremad linnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Wichita
Kansas City
Topeka
Koht Linn Elanike arv
(2020)
Maakond
1. Wichita 397 532 Sedgwick
2. Overland Park 197 238 Johnson
3. Kansas City 156 607 Wyandotte
4. Olathe 141 290 Johnson
5. Topeka 126 587 Shawnee
6. Lawrence 94 934 Douglas
7. Shawnee 67 311 Johnson
8. Lenexa 57 434 Johnson
9. Manhattan 54 100 Riley
10. Salina 46 889 Saline

Tähtsaim majandusharu on põllumajandus. Peamised põllukultuurid on nisu, mais, sorgo, sojauba ja kartul. Teised tööstusharud on lennundus ja side.

2022. aastal oli Kansase sisemajanduse kogutoodang 210,67 miljardit USA dollarit. Sellega oli Kansas USA osariikide seas 33. kohal.

2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 53 571 dollarit ja elaniku kohta 28 478 dollarit. 2021. aasta veebruari seisuga oli töötuse määr 3,2%.[4] Alla vaesuspiiri elab 12,1% elanikkonnast.

Kansase piiri ületav kiirtee Interstate 35

Kansast läbib kaks USA kiirteede süsteemi Interstate Highway System kuuluvat kiirteed, mille kogupikkus on 1407 km. Interstate 70 läbib Topekat, Lawrence'i ja Kansas City. Tähtsaim kiirtee Interstate 35 äärde jääv linn on Wichita. Kansasel on Texase ja California järel suuruselt kolmas osariiklik maanteede süsteem.

Tähtsaim lennujaam on Wichita Dwight D. Eisenhoweri rahvuslik lennujaam.

Osariigi suurim ülikool on Kansase Ülikool. Teised tähtsamad kõrgkoolid on Kansas State University, Wichita State University, Fort Hays State University ja Emporia State University.

Kansase osariiki on mainitud Ameerika lastekirjaniku L. Frank Baumi teoses "Võlur Oz" ("The Wonderful Wizard of Oz").

Osariigist on pärit kantrimuusik Martina McBride ning seal on tegevust alustanud ansambel Kansas.

Ainus USA viies suurimas profiliigas mängiv Kansase spordiklubi on jalgpalliklubi Sporting Kansas City.

Sümboolika

[muuda | muuda lähteteksti]
Teetähis
Veeranddollariline
  1. 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
  2. English to Kanza Dictionary. 2007. Koostajad Robert L. Rankin ja Linda Cumberland. Kaw Nation Kanza Language Project, lk 55.
  3. Kansas. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 22.6.2018
  4. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 15.4.2021

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]