Kalju Eerme
Kalju Eerme (sündinud 10. detsembril 1938 Vainus Paikuse vallas) on eesti astronoom ja geofüüsik.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis vabrikutööliste peres.[1] Lõpetas 1958 Sindi töölisnoorte keskkooli, 1963 Tartu Riikliku Ülikooli astronoomia erialal ja 1969 Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni aspirantuuri.
1963–1966 töötas vanemlaborandina TRÜ satelliitide vaatlusjaamas. 1969. aastast on töötanud Tartu Observatooriumis nooremteaduri ja seejärel vanemteadurina, 1983–1999 ka Tartu Ülikoolis dotsendina.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Teadustegevust alustas astronoomina. 1973. aastal kaitses TRÜ-s kandidaadiväitekirja astrofüüsika erialal "Atmosfäärivälisest fotoelektrilisest fotomeetriast", juhendaja Arved-Ervin Sapar. Osales NSV Liidu esimese astronoomiauuringuteks loodud tehiskaaslase Kosmos 215 uurimisandmete analüüsis. Hiljem on tegev atmosfäärifüüsika uuringutes. Osalenud mitmes mereekspeditsioonis. Aastatel 1968–1993 tegeles Eerme atmosfääri optiliste omaduste uurimisega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on pühendunud atmosfääriosooni ja ultraviolettkiirguse uuringutele Eestis. Osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koordineerimises.
- Eesti Geofüüsika Komitee sekretär
- Ultraviolettkiirguse, osooni ja aerosoolide uurimise koordineerimise komisjoni esimees
- Atmosfääri seire töögrupi juht Tartu Observatooriumis
Avaldanud üle 60 teadustrükise ja rohkesti aimeartikleid.
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- Veismann, Uno; Eerme, Kalju; Koppel, Rutt (2003). Päikese ultraviolettkiirgus. Tooming, Heino (Toim.). Eesti kiirguskliima teatmik (102-113). Tallinn: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.
- Veismann, Uno;Eerme, Kalju (2011). Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon. Tartu: Ilmamaa.
- Mitu artiklit kogumikus R. Veskimäe ja U. Veismann (toimetajad) Universum valguses ja vihmas, REVES Group, Tallinn 2005.
- Eerme, K.; Veismann, U.; Koppel, R. (2002). Estonian total ozone climatology. Annales Geophysicae, 20, 247-255.
- Eerme, K.; Veismann, U.; Koppel, R. (2002). Variations of erythemal ultraviolet irradiance and dose at Tartu/Tõravere, Estonia. Climate Research, 22, 245-253.
- Krzyscin, J. W.; Eerme, K.; Janouch, M. (2004). Long-term variations of the UV-B radiation over Central Europe as derived from reconstructed UV time-series. Annales Geophysicae, 22, 1473-1485.
- Koepke, Peter; Schmalwieser, Alois; De Backer, Hugo; Bais, Alkiviadis; Curylo, Aleksander; Eerme, Kalju; Feister, Uwe; Johnson, Björn; Junk, Jürgen; Kazantzidis, Andreas; Krzyscin, Janusz; Lindfors, Anders; Olseth, Jan Asle; den Outer, Peter; Pribullova, Anna; Slaper, Harry; Steiger, Henning; Verdebout, Jean; Vuillemier, Laurent; Weihs, Philip. (2007). Comparison of algorithms and input data for modelling solar ultraiolet radiation in the past.
- Ansko, Ilmar; Eerme, Kalju; Lätt, Silver; Noorma, Mart; Veismann, Uno (2008). Study of suitability of AvaSpec array spectrometer for solar UV field measurements. Atmospheric Chemistry and Physics, 8(12), 3247-3253.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1977 Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivis)
- 2019 Tartu Ülikooli medal[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 1. köide
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kalju Eerme Eesti Teadusinfosüsteemis
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.