Mine sisu juurde

Kaja Kallas

Allikas: Vikipeedia
Kaja Kallas
Kaja Kallas
Kaja Kallas 2021. aastal
Eesti Vabariigi peaminister
Ametiaeg
26. jaanuar 2021 – 23. juuli 2024
Eelnev Jüri Ratas
Järgnev Kristen Michal
XIV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
2019
Eesti Reformierakonna esimees
Ametisse asumise aeg
14. aprill 2018
Eelnev Hanno Pevkur
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg
2014–2018
XII Riigikogu liige
Ametiaeg
2011–2014
Isikuandmed
Sünniaeg 18. juuni 1977 (47-aastane)
Tallinn
Erakond Eesti Reformierakond
Abikaasa Arvo Hallik
Vanemad Siim Kallas, Kristi Kallas
Alma mater Tartu Ülikool
Estonian Business School

Kaja Kallas (aastatel 2002–2006 Kaja Leiger; sündinud 18. juunil 1977 Tallinnas) on Eesti poliitik ja jurist, endine Eesti Reformierakonna esimees ja Eesti peaminister. Alates 28. juunist 2024 on ta Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaat von der Leyeni teises komisjonis. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis on 12. novembril 2024.

Ta on Eesti esimene naispeaminister ning aastatel 2002–2003 peaminister olnud Siim Kallase tütar.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlasena tegutses Kaja Kallas alates 1999. aastast juristina, kuni ta valiti 2011. aasta valimistel Reformierakonna nimekirjas Riigikokku, kus ta oli majanduskomisjoni esimees. 2014. aastal valiti ta Euroopa Parlamenti, kus ta töötas kuni 2018. aasta septembrini. 2018. aasta aprillis valiti ta Reformierakonna esimeheks ning 2019. aastal võitis Reformierakond Kallase juhtimisel Riigikogu valimised, kuid ei suutnud moodustada valitsuskoalitsiooni.

Kallas oli 2021. aasta jaanuarini Riigikogu liige. Pärast Jüri Ratase teise valitsuse tagasiastumist õnnestus tal koos Keskerakonnaga moodustada uus valitsuskoalitsioon, milles ta sai peaministriks. Valitsusesiseste konfliktide tõttu saatis Kallas 2022. aasta juunis Keskerakonna valitsuskoalitsioonist välja ning moodustas seejärel Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga juulis 2022 uue valitsuse.

Pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi moodustas Kallas kolmanda enda juhitud valitsuskoalitsiooni Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

28. juunil 2024 nimetati Kaja Kallas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kandidaadiks.[1] Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimub 12. novembril 2024.

Haridus

Töökäik juristina

Kaja Kallas on alates 1999. aastast Eesti Advokatuuri liige ja tegutses alates 2002. aastast vandeadvokaadina. Ta on olnud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius ja Tark & Co partner ning Estonian Business Schooli koolitaja, Euroopa Kartellivastase Juristide Assotsiatsiooni liige. Kaja Kallas oli advokaadina spetsialiseerunud Euroopa ja Eesti konkurentsiõigusele.[2]

Ta lõpetas töö advokaadina 26. märtsil 2011, mil temast sai XII Riigikogu liige.

Poliitiline karjäär

Poliitilise karjääri algus ja 2011–2014 Riigikogus

 Pikemalt artiklis XII Riigikogu

2010. aastal astus Kaja Kallas Rain Rosimannuse soovitusel Eesti Reformierakonda[3], kogus 2011. aasta Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas 7157 häält ning pääses isikumandaadiga Riigikokku.[4] Ta oli aastatel 2011–2014 XII Riigikogu liige ja Riigikogu majanduskomisjoni esimees.[viide?]

2013. aastal valiti ta Eesti Reformierakonna aseesimeheks.[viide?]

2014–2018 Euroopa Parlamendis

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel sai Kaja Kallas 21 504 häält, osutus valituks ja asus tööle Euroopa Parlamendi liikmena.[5] Ta oli Euroopa Parlamendi liige kuni 2018. aasta septembrini, kuuludes Euroopa Demokraatide ja Liberaalide (ALDE) fraktsiooni.

Euroopa Parlamendis töötas Kaja Kallas digitaalse ühtse turu strateegiaga, energia- ja tarbijapoliitikaga ning samuti Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhetega. Ta seisis väikese ja keskmise suurusega ettevõtete käekäigu eest ning toonitas, et blokeeringud ja piirangud digitaalses maailmas ei lase tekkida uutel ja innovaatilistel ettevõtetel. Ta[6] oli Euroopa Liidu – Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni (D-UA[7]) aseesimees, kuulus tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE[8]) ning Euronesti parlamentaarsesse assambleesse (DEPA[9]). Ta oli asendusliige siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis (IMCO[10]) ning delegatsioonis Ameerika Ühendriikidega suhtlemisel (D-US[11]). Lisaks oli ta Euroopa Parlamendi digitaalse agenda töörühma liige ja noorte töörühma aseesimees.[12] Kaja Kallas oli kuue europarlamendi dokumendi raportöör: "E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul",[13] "Tsiviilõiguse reeglid robootikale",[14] "Digitaalse ühisturu strateegia",[15] "Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes",[16], "Uued võimalused energiatarbijatele",[17] ja "Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne".[18]

Kallas valiti ajakirjanike poolt mitmel korral kõige mõjukamate Euroopa Parlamendi liikmete hulka ja näiteks 2017. aastal märkis väljaanne Politico Kallase ära "Brüsseli mõjukaimate naiste" loetelus[19] ja 2016. aastal 40 mõjukaima europarlamendi liikme hulgas.[20] 2016. aastal paigutas ka vabaühendus VoteWatch Kallase 70 mõjukaima parlamendiliikme hulka.[21] 2017. aasta märtsis hindas VoteWatch, et Kallas oli digi- ja telekommunikatsioonipoliitikate valdkonnas mõjukuselt kuues europarlamendi liige.[22]

Novembris 2018 ilmus Kaja Kallasel raamat "MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis", kus ta kirjeldab oma elu ja tööd nelja Brüsselis veedetud aasta jooksul.[viide?]

Tõus Reformierakonna juhiks

13. aprillil 2018 valiti ta Reformierakonna üldkogul 1067 toetushäälega 1199-st Hanno Pevkuri asemel uueks erakonna esimeheks.[23]

2019–2021 XIV Riigikogus

 Pikemalt artiklis 2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimistel kogus ta 20 072 häält. Ka valimiste üldvõitjaks osutus Kallase juhitud Eesti Reformierakond, kes sai kokku 162 332 häält ja vastavalt 34 kohta Riigikogus.[24] President Kersti Kaljulaid nimetas Kallase peaministrikandidaadiks, kuid 15. aprillil Riigikogus toimunud hääletusel toetasid Kallasele valitsuse moodustamise volituste andmist vaid 45 Riigikogu liiget. Saalis viibinud Keskerakonda, EKRE-sse ja Isamaasse kuuluvast 55 liikmest oli selle vastu 53. Valitsuskoalitsiooni moodustasid lõpuks hoopis Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa Erakond.[viide?]

Valitsuse loomise ebaõnnestumise järel jätkas Kallas tööd riigikogu liikmena 2021. aastani, olles ühtlasi riigikogus Reformierakonna fraktsiooni esimees.[viide?]

Kaja Kallase esimene valitsus

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase esimene valitsus

Pärast Jüri Ratase valitsuse tagasiastumist 2021. aasta alguses tegi president Kersti Kaljulaid 14. jaanuaril 2021 Kaja Kallasele ettepaneku moodustada järgmine Eesti valitsus.[25] Kaja Kallase juhitav valitsus astus ametisse 26. jaanuaril 2021.[26]

2022. aasta juuni algul tegi Kallas president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist kõik seitse Keskerakonna ministrit seoses koalitsioonisiseste vastuoludega.[27] Kallas lubas uue koalitsiooni moodustamiseks kõnelusi Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Pärast koalitsioonikõneluste lõppu astus Kallase juhitud valitsus juulis kollektiivselt tagasi ja Alar Karis tegi Kallasele ettepaneku moodustada uus valitsus.[viide?]

Kaja Kallase teine valitsus

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase teine valitsus

Kallase teine valitsus astus ametisse 18. juulil 2022. Sellesse kuulusid lisaks Eesti Reformierakonnale Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Kaja Kallase kolmas valitsus

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase kolmas valitsus

2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kallas valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa), kogus rekordilised 31 816 häält ja osutus valituks.

Eesti Reformierakond võitis Kaja Kallase juhtimisel valimised 190 632 häälega, mis moodustas kõikidest häältest 31,2%. Sellega sai Eesti Reformierakond Riigikogus 37 mandaati. Valimiste järel tegi valimised võitnud Eesti Reformierakond ettepaneku moodustada koalitsioon Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Eesti 200-le. Koalitsioonikõnelused kestsid 11. aprillini 2023, kui allkirjastati koalitsioonileping. Samal päeval astus Kaja Kallase teine valitsus vastavalt seadusele tagasi ja president Alar Karis andis Kallasele ülesande moodustada uus valitsus. Uus valitsus, Kaja Kallase kolmas valitsus, andis Riigikogu ees ametivande 17. aprillil 2023. Koalitsioonierakondadel on Riigikogus kokku 60 kohta. Seoses Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja kohale kandideerimisega astus Kaja Kallas peaministri kohalt tagasi.

Idavedude skandaal

 Pikemalt artiklis Idavedude skandaal

2023. aasta augustis selgus, et Kallase abikaasa Arvo Hallik omab 24,5% osalust transpordiettevõttes Stark Logistics, mis vahendab transporditeenust oma kliendile AS Metaprint marsruudil Eesti-Venemaa.[28][29][30] Ainult ühe Venemaa tehase varustamisest saadav hinnanguline tulu on umbes 1,5 miljonit eurot alates Venemaa täieliku sissetungi algusest Ukrainasse.[31] Peaminister eitas huvide konflikti.[32] Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik märkis, et skandaal on Eesti mainet tõsiselt kahjustanud.[33] Kaks Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati ning Turu-uuringute AS-i arvamusküsitlust näitasid, et vastavalt 57% ja 69% vastanutest arvas, et Kallas peaks tagasi astuma.[31]

25. augustil 2023 teatas Arvo Hallik, et ta loobub oma osalusest ettevõttes Stark Logistics ja et ta vabandab tekkinud olukorra ja oma abikaasale tekitatud kahju pärast.[34] Kaitsepolitseiamet teatas, et neile teadaolevalt pole Kaja Kallase abikaasaga seotud ettevõtted Venemaale seatud sanktsioone rikkunud.[35]

4. septembril 2023 ütles president Alar Karis, et oleks eelistanud peaministri tagasiastumist kohe skandaali puhkedes.[36]

Visiidid

Välisvisiidid

 Pikemalt artiklis Kaja Kallase peaministrivisiidid

Peaminister Kaja Kallase esimene välisvisiit oli Soome. 19. veebruaril 2021 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja Soome peaministri Sanna Mariniga.[viide?]

Töökohad

Tunnustus

  • 2023 – Rootsi Põhjatähe ordeni komandöri suurrist (teenete eest Eesti ja Rootsi suhete arendamisel)
  • 2023 – aasta eurooplane (euroopalike väärtuste eest seismise ja Eesti inimeste teadlikkuse tõstmise eest Euroopa Liidust ning Eesti Euroopas nähtavamaks tegemise eest)[39]
  • 2023 – USA Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi Jeane J. Kirkpatricku auhind (avatud valitsemistavade ja demokraatlike väärtuste edendamise ning eestkõneleja rolli võtmise eest geopoliitiliste väljakutsete lahendamisel).[43]
  • 2023 – Saksamaal pälvis Kaja Kallas maineka Marion Dönhoffi auhinna, millega tunnustatakse tema tegevust demokraatlike väärtuste eest seismisel ja Euroopa Liidu ning NATO ühtsuse tagamisel vastusena Venemaa agressioonile Ukraina vastu.[44]

Edetabelid

  • 2023 – esikoht Eesti Päevalehe avaldatud Eesti 2023. aasta kõige mõjukamate inimeste edetabelis.[46]

Isiklikku

Ta on Reformierakonna auesimehe Siim Kallase tütar. Tema vanaisa oli klarnetist ja saksofonist Udo Kallas.[viide?]

Aastatel 2002–2006[viide?] oli ta abielus Roomet Leigeriga.[3]

2011. aastast elas ta koos Taavi Veskimäega, neil sündis 8. novembril 2011 poeg. 20. juunil 2014 teatas paar Twitteri vahendusel lahkuminekust.[47]

Septembris 2018 abiellus Kaja Kallas Arvo Hallikuga.[48]

Ta on tantsinud rahvatantsukollektiivis Sõleke.[49]

Viited

  1. ↑ "Kaja Kallasest sai Euroopa Liidu välispoliitika juhi kandidaat". Lõuna-Eesti Postimees. 28. juuni 2024. Vaadatud 6. juulil 2024.
  2. ↑ ""Reformierakonnaga liitus konkurentsiõiguse tippasjatundja Kaja Kallas"". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2015. Vaadatud 8. detsembril 2015.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Kahe pere lahing Kadrioru pärast". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2016. Vaadatud 23. septembril 2016.
  4. ↑ Ringkondades lihtkvoodi alusel jaotatud isikumandaadid, vvk.ee
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2015. Vaadatud 26. mail 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ "Euroopa Parlamendi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2015. Vaadatud 29. jaanuaril 2015.
  7. ↑ "Euroopa Parlamendi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2014. Vaadatud 29. jaanuaril 2015.
  8. ↑ "Euroopa Parlamendi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2014. Vaadatud 29. jaanuaril 2015.
  9. ↑ "Euroopa Parlamendi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2014. Vaadatud 29. jaanuaril 2015.
  10. ↑ "Euroopa Parlamendi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2015. Vaadatud 29. jaanuaril 2015.
  11. ↑ "Euroopa Parlamendi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. detsember 2014. Vaadatud 29. jaanuaril 2015.
  12. ↑ Kaja Kallas. "Kaja Kallase blogi". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuni 2017.
  13. ↑ ""E-privaatsus: eraelu austamine ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul"". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. detsember 2017. Vaadatud 17. novembril 2017.
  14. ↑ ""Tsiviilõiguse reeglid robootikale"". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017. Vaadatud 6. juulil 2017.
  15. ↑ ""Digitaalse ühisturu strateegia"". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2018. Vaadatud 6. juulil 2017.
  16. ↑ ""Õiguslik raamistik tollialaste rikkumiste ja sanktsioonide suhtes"". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2017. Vaadatud 6. juulil 2017.
  17. ↑ ""Uued võimalused energiatarbijatele"". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2018. Vaadatud 6. juulil 2017.
  18. ↑ ""Euroopa Liidu konkurentsipoliitika aastaaruanne"". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2017. Vaadatud 6. juulil 2017.
  19. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2017. Vaadatud 17. novembril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  20. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2017. Vaadatud 6. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  21. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuni 2017. Vaadatud 6. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  22. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2017. Vaadatud 6. juulil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  23. ↑ Anna Ploompuu & Sander Punamäe (13. aprill 2018). "BLOGI, GALERII JA VIDEOD: Kaja Kallas kinnitati Reformierakonna esimeheks ning valiti uus juhatus". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2023. Vaadatud 15. jaanuaril 2022.
  24. ↑ Anna Ploompuu (16. jaanuar 2021). "Kaja Kallase okkaline tee võimule". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2023. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  25. ↑ "Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase". ERR Uudised. 14.01.2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2021. Vaadatud 24.01.2021.
  26. ↑ "Kaja Kallase juhitav valitsus alustab tööd | Eesti Vabariigi Valitsus". www.valitsus.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2023. Vaadatud 14. jaanuaril 2023.
  27. ↑ "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja". ERR. 3. juuni 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2023. Vaadatud 15. jaanuaril 2023.
  28. ↑ "Financial Times: Estonian PM Kaja Kallas urged to clarify husband's Russian business ties". Financial Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2023. Vaadatud 25. augustil 2023.
  29. ↑ "Turmoil hits Estonian Prime Minister Kallas over husband's Russia ties". Euronews. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2023. Vaadatud 25. augustil 2023.
  30. ↑ "Company part-owned by Estonian PM's husband continues deliveries to Russia". ERR. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2023. Vaadatud 25. augustil 2023.
  31. ↑ 31,0 31,1 "Estonia PM Kallas under pressure to quit over husband's Russia ties". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2023. Vaadatud 25. augustil 2023.
  32. ↑ "Estonia Leader Has 'Nothing to Hide' on Spouse's Russia Activity". Bloomberg. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2023. Vaadatud 25. augustil 2023.
  33. ↑ "Estonia's pro-Ukrainian PM faces pressure to quit over husband's indirect Russian business links". ABC News. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2023. Vaadatud 25. augustil 2023.
  34. ↑ Kusma, Elis (toim). "Arvo Hallik taandub Stark Logisticsist. Hallik: vabandan kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale". www.ohtuleht.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2023. Vaadatud 7. septembril 2023.
  35. ↑ Madsen, Tarvo; Pulk, Meinhard (25. august 2023). "Kapo: kui tegemist on JOKK-skeemiga, pole alust karistusõiguslikuks etteheiteks". Postimees.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2023. Vaadatud 7. septembril 2023.
  36. ↑ "Karis: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma". Postimees.ee. 4. september 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2023. Vaadatud 13. septembril 2023.
  37. ↑ "president.ee: Välisriigi antud teenetemärk". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2024. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  38. ↑ Kaja Kallas sai Euroopa poliitilise kultuuri auhinna. Postimees, 7. august 2022
  39. ↑ "Aasta eurooplane 2023 on peaminister Kaja Kallas". estonia.representation.ec.europa.eu. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2023. Vaadatud 6. juulil 2023.
  40. ↑ "Fotouudis: Kallas pälvis Ukrainalt ordeni. „Aitäh, Eesti! Koos loome uut Euroopat!"". Eesti Ekspress. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2023. Vaadatud 6. juulil 2023.
  41. ↑ Kaja Kallas valiti Euroopa aasta liberaaliks, Postimees, 28. september 2023
  42. ↑ Awarding of the International Lord Byron Prize 2023 Society for Hellenism and Philhellenism, 09.10.2023.
  43. ↑ Peaminister Kaja Kallast tunnustati Washingtonis Jeane J. Kirkpatricku auhinnaga. Vabariigi Valitsus 14.11.2023.
  44. ↑ Peaminister Kallas pälvis Saksamaal maineka Marion Dönhoffi auhinna. Valitsuse teade 03.12.2023.
  45. ↑ "Eesti mõjukad 2022". 25.11.2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.11.2022. Vaadatud 25.11.2022.
  46. ↑ Eesti mõjukad 2023. Eesti Päevaleht 24.11.2023.
  47. ↑ Taavi Veskimägi ja Kaja Kallas teatasid Twitteris lahkuminekust. Elu24.ee, 20.juuni 2014.
  48. ↑ "Galerii: Kaja Kallas abiellus". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2018.
  49. ↑ Kaja Kallas (29. detsember 2022). "29.12.2022 18.02". Facebook. Meta. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.12.2022. Vaadatud 29. detsembril 2022. Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis „Sõleke“, mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "RmBTP" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid

Eelnev
Jüri Ratas 		Eesti peaminister
alates 26. jaanuarist 2021 		Järgnev
Kristen Michal
Ministrite Nõukogu esimees
Peaministrid (1918–1920)
Riigivanemad
Peaministrid (1934–1940)
Peaministri asetäitjad
Tief | Sikkar | Kint | Warma | Kint | Mark | Penno
Peaministrid (alates 1991)
(Savisaar) | (Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | S. Kallas | Parts | Ansip | Rõivas | Ratas | K. Kallas 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaja_Kallas&oldid=6750340"