Kadrina kihelkond

Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen, ka St. Catharinen, rootsi k. S:t Katharina socken) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.

Kadrina kihelkond piirnes läänes Tallinna kreisi Kuusalu ja Paide kreisi Ambla kihelkonnaga, lõunas Väike-Maarja, idas Rakvere kihelkonnaga ja loodes Haljala kihelkonnaga.

Piirkonna ajalugu

Muistne Kadrina kihelkond hõlmas nüüdse Kadrina valla ja osi Haljala vallast. Muinaslinnused asusid Mäeotsa linnamäel (Võduveres) ja Neeruti Sadulamäel^[1]^[2].

13. sajandi alguses kuulus Kadrina piirkond Rävala muinasmaakonda. Mõõgavendade ordu jõudis sinna juba 1219. aastal. 1220. aastal asutasid taanlased umbes 1240 (?) kirikukihelkonna nimega Torvestavere (Taani hindamisraamatus Toruestæuæræ). Hiljem lühenes see Tristfer’iks, nimi olevat pärinenud Gustav Johannes Beermanni andmetel Kadrina kiriku juures Kruusimäe veerul asunud Tristwere küla järgi. Kihelkonnas oli tol ajal 35 küla kokku 3000–4000 elanikuga.

Taani ja kirikuvõimu kehtestamise tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kadrina kirikukihelkonna keskuseks oli Kadrina kirikumõis ja kihelkonnakirikuks Kadrina Katariina kirik.

Kogudus arvatakse olevat loodud 1231. aastal. Esimene pühakoda rajati pühasse hiide, kuhu eestlased oma sõdalasi matsid. Praegune kivikirik ehitati 15. sajandil samasse paika. 1596. aastal on kirikukroonikas esmamainitud püha Katariina nime (St. Catharinae). Sellest, koguduse kaitsepühaku nimest kujunes ajapikku tänapäevane nimi Kadrina.

Kadrina Katariina koguduse pastoriks on olnud paljud kultuurilooliselt tuntud inimesed:

1633–1638, Heinrich Stahl, eesti vanema kirjakeele looja;
1639–1647, Reiner Brocmann, esimene eestikeelse ilmaliku luule viljeleja;
1796–1800, Joachim Gottlieb Schwabe;
1800–1843, Arnold Friedrich Johann Knüpffer, rahvalaulukoguja, kes on maetud Kadrina kiriku peaukse kõrvale^[1];
1919–1941, Gustav Johannes Beermann, Põltsamaa kooliõpetaja ning kirikute ehitusmeistri ja Eesti rahvuslipu valmistamisega seotud Gustav Beermanni poeg.^[3]

Kadrina kihelkonnast Undla vallast on pärit Otto Strandman, Eesti Vabariigi mitmekordne riigivanem^[5]; Jõepere mõisast, Ristmetsa külast Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Vohnjast 8. Eesti Laskurkorpuse komandör ja Eesti NSV relvajõudude minister Lembit Pärn.

Olulise tõuke Kadrina kujunemisele andis 1870. aasta, mil valmisid Kadrina puidust jaamahoone ja Tallinna–Peterburi raudtee ning Kadrina kirikumõis. Kirikumõisa ja Kadrina raudteejaama vahele tekkis 19. sajandi lõpuks Kadrina alevik.

1902. aastal asutati Kadrina kihelkonnakool, 1907 Kadrina Hariduse Selts, 1910 ehitati Kadrina haridusseltsimaja saal.

1926. aastal rajati unikaalne maakividest ausammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestuseks. 1930. aastal ehitati Hariduse Seltsi Maja (rahvamaja), 1938. aastal uus Kadrina koolimaja.

Kadrina kihelkonna mõisad

Arbavere mõis (Arbafer) rüütlimõis
Eigu mõis (Kimmelshof) poolmõis, eraldati Vohnja mõisast 1858. aastal
Hulja mõis (Huljal) rüütlimõis
Hõbeda mõis (Hoebbet) rüütlimõis, hiljem Vatku mõisa kõrvalmõis
Ilumäe mõis (Illomäggi) Palmse kõrvalmõis
Imastu mõis (Mönnikorb) rüütlimõis
Jõepere mõis (Jömper) rüütlimõis
Jõetaguse mõis (Jöhntack) rüütlimõis, eraldati Neeruti mõisast 1709. aastal
Kadrina kirikumõis (Pastorat St. Katharinen) kirikumõis
Kihlevere mõis, varem Kõnnaste (Kichlefer, varem Kond ja Köndes) rüütlimõis
Kolu mõis (Heinrichshof, varem Kollo) rüütlimõis
Kruusimäe mõis (Klingenberg, Payonal) eramõis
Kõrve mõis, ka Kõrveküla (Corpes, ka Corps) endine mõis
Lante mõis (Lante, varem Lanthi) endine mõis (59° 21′ 42″ N, 26° 9′ 49″ E^[6])
Lasila mõis (Lassila) rüütlimõis
Liblika mõis (Liblika) poolmõis, eraldati Saksi mõisast
Liigvere mõis (Ligfer) Hulja mõisa karjamõis
Lepiku mõis (Leppiku) Kolu mõisa karjamõis
Loksu mõis (Lokso) Saksi mõisa karjamõis
Muike mõis (Muik) Palmse mõisa karjamõis
Muusi mõis ehk Musi (Julienhof) poolmõis, eraldati Vohnja mõisast 1858. aastal
Mõndavere mõis (Möndafer) Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis
Neeruti mõis (Buxhöwden) rüütlimõis
Oonurme mõis (Onorm) Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis
Pakitu mõis (Packit) eramõis
Pala mõis (Pallal) rüütlimõis, hiljem Udriku kõrvalmõis
Palmse mõis (Palms) rüütlimõis
Pellist Kihlevere mõisa karjamõis^[7]
Polli mõis (Kurrisaar) Udriku mõisa kõrvalmõis
Pressi mõis (Pressi) Vatku mõisa karjamõis
Päri mõis (Perri) endine mõis
Saksi mõis (Saximois) rüütlimõis
Sakussaare mõis (Sakkosaar) Palmse mõisa karjamõis
Sinnepali mõis (Sinnipal) Pala mõisa karjamõis
Soomukse mõis (Somekos) Tõdva-Kõnnu mõisa karjamõis
Tuimõisa mõis (Poltsum) endine mõis
Tõdva-Kõnnu mõis (Köndes) rüütlimõis
Udriku mõis (Uddrich) rüütlimõis
Undla mõis (Undel) rüütlimõis
Uku mõis (Ukko) Vohnja mõisa karjamõis
Vandu mõis (Wando), Tatruse mõisast 1781. aastal
Vasivere mõis (Wassifer)
Vatku mõis (Wattküll) rüütlimõis
Vohnja mõis (Fonal) rüütlimõis
Woldemarshofi poolmõis (Woldemarshof)^[8]
Võduvere mõis (Woddofer), Weduwere, Võduvere-Tagaküla, eraldati Neeruti mõisast 18. sajandi esimesel veerandil, Neeruti mõisa juures 12 km Rakverest kagusuunal, Loobu jõe ääres
Võsu mõis (Wösso) Palmse mõisa karjamõis

Kadrina kihelkonna vallad

Vallaks hakati mõisa piirkonda nimetama Rootsi ajal (1629–1710). Kogukondliku omavalitsuse üksustena moodustati vallad seoses pärisorjuse kaotamisega Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega. Vallad hakkasid üle võtma funktsioone, mis olid enne mõisnike käes, kuid mõisniku kontroll valla üle säilis. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelevalve alt.

19. sajandi alguses asusid Kadrina kihelkonnas järgmised vallad:

Asetsemine põhja-lõuna suunas.

Kadrina kihelkonna vallad aastatel 1866–1892

Arbavere vald (Arbafer) (1866–1893)
Hulja vald (Huljel) (1866–1893)
Hõbeda vald (Hoebbet)
Imastu vald (Mönnikorb) (1866–1893)
Jõetaguse vald (Jöhntack) (1866–1893)
Kihlevere vald (Kichlefer)
Kolu-Pala vald (Heinrichshof-Pallal) (1866–1874)
Lasila vald (Lassila) (1866–1893)
Neeruti vald (Buxhöwden) (1866–1893)
Palmse vald (saksakeelne nimi Palms), (1866–1917)
Polli vald (Kurrisaar) (1866–1893)
Sagadi vald (1866–1893)
Tõdva-Kõnnu vald (Köndes) (1866–1893)
Udriku vald (Uddrich) (1866–1893)
Undla vald (Undel) (1866–1917)
Vandu vald (1866–1893)
Vohnja vald (Fonal) (1866–1917)
Võduvere vald (1866–1893)

1867. aastal moodustati

Jõepere vald (1867–1893)
Saksi vald (1867–1917)

1875. aastal moodustati

Kolu vald (1875–1893)
Pala vald (1875–1893)
Saksi-Kaarli vald, Kaarli (Karlshof) Saksi mõisa kõrvalmõisast moodustatud vald

Kihelkonnakool

Kadrina kihelkonnakool

Kadrina kirikukihelkond

Aastatel 1918–1940 kuulusid Kadrina kirikukihelkonda alad, mis ei kattunud riiklike haldusüksuste valdadega:

Undla vald
Saksi vald
Vohnja vald
Palmse vald
lisaks kogukonnad: Aaspere, Rakvere ja Porkuni vallast.

Tänapäev

Kihelkonna maad jäävad enamjaolt tänapäevase Lääne-Virumaa Kadrina, Tapa ja Haljala valla koosseisu. Ainult Pala mõisa ümbruse metsaala ja Vihasoo kuulub Kuusalu vallale, olles osa Harjumaast.

Vaata ka

Kalevipoja künnivaod

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Kadrina alevik
↑ Kadrina muinaslinnad., Päewaleht, nr. 219, 13 august 1932
↑ "praost Gustav Beermann". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2007. Vaadatud 15. juulil 2009.
↑ Kadrina jaamahoone võibki muuseumi pääseda; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 6, 1 juuni 2016.
↑ Neeruti kooli ajaloost
↑ Lante küla (Dorf Lante), www.eki.ee
↑ Pellist Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
↑ "Kadrina kihelkonnas asunud vallad 19.sajandi algupoolel". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2008. Vaadatud 20. juulil 2009.

Kirjandus

Richard Tammik, "Kadrina kihelkond läbi aegade" 2005; ISBN 9949133653
MTÜ Neeruti Selts, "Läbi kultuuriloolise Kadrina", Kadrina
Linda Vilmre. Ajaloolist traditsiooni Kadrina kihelkonnast kogutud 1931. a suvel Eesti Kirjandusmuuseum. 2010.

Välislingid

Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 485–488.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 79–80.
Kadrina kihelkonna joonis Eesti mõisaportaalist
Maakond: Viru, Kihelkond: Kadrina, Eesti ala mõisate register
Kadrina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-130; 1835, Saaga

[Kadrina_alevik-1] 1,0 ^1,1 Kadrina alevik

[2] Kadrina muinaslinnad., Päewaleht, nr. 219, 13 august 1932

[fQi4j-3] "praost Gustav Beermann". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2007. Vaadatud 15. juulil 2009.

[4] Kadrina jaamahoone võibki muuseumi pääseda; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 6, 1 juuni 2016.

[CjskZ-5] Neeruti kooli ajaloost

[6] Lante küla (Dorf Lante), www.eki.ee

[7] Pellist Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris

[HWK9E-8] Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

[Ytuc7-9] "Kadrina kihelkonnas asunud vallad 19.sajandi algupoolel". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2008. Vaadatud 20. juulil 2009.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]