Kõrgkihtpilved
Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Pilved tekivad kõrgusevahemikus 3–5 km. Pilvekihi paksus on tavaliselt 1 km, harvem kuni 2 km.[1]
Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte, mis võib kohati olla pisut kiulise ehitusega ja nõrgalt laineline. Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad nagu mattklaas, aga kui pilved on väga tihedad, on nende asukohal nähtav heledam laik pilvede pinnal. Varjud tavaliselt puuduvad.[1]
Kõrgkihtpilved tekivad kiudkihtpilvede tihenemisel ja hiljem muutuvad kihtsajupilvedeks. Nad koosnevad vihmapiiskade, lumehelveste ja jääkristallide segust. Sademeid tavaliselt ei anna ja optilisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Külmal poolaastal võib sadada nõrka vihma või lund.[1]
Kõrgkihtpilvede alamliigid ja vormid
[muuda | muuda lähteteksti]- Udutaolised kõrgkihtpilved (Altostratus nebulosus – As neb)
- Lainelised kõrgkihtpilved (Altostratus undulatus – As und)
- Läbipaistvad kõrgkihtpilved (Altostratus translucidus – As trans)
- Läbipaistmatud kõrgkihtpilved (Altostratus opacus – As op)
- Altostratus praecipitans – As pr
-
Kõrgkihtpilved, päike ja suured rünkpilved -
-
Kõrgkihtpilved -
Kiudpilved ja Altostratus undulatus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kõrgkihtpilved |